uurimismeetodid kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed uurimismeetodid seavad esiplaanile uuritavaid nähtusi iseloomustatavate muutujate statistilise analüüsi ja üldistamise. Kvalitatiivsed uurimismeetodid toetuvad konkreetsete pedagoogiliste üksikjuhtumite ja nähtuste interpreteerimisele. Pedagoogilisse protsessi vähe sekkuvateks andmekogumismeetoditeks on pedagoogilises psühholoogias dokumentide analüüs, õpilaste ja õpetajate usutlemine ja vaatlus. Nii saadud andmed võimaldavad leida mitmesuguste muutujate korrelatiivseid seoseid. Pedagoogiline eksperiment võimaldab koguda andmeid pedagoogiliste nähtuste kohta kontrollitud tingimustes, kus uuritavat nähtust mõjutavad kõrvaltegurid on elimineeritud. Niiviisi saab välja selgitada sõltumatute ja sõltuvate muutujate põhjuslikke seoseid. 2.Õppetöö organiseerimine. 2.1. N.Gage'i ja D.Berlineri õppeprotsessi organiseerimise mudel.
kelle poole pöörduda ning informatsiooni. Uurimisrühma moodustamine, koolitamine – inimeste valimine, kes võiksid selleks tööks sobida ning nende välja koolitamine. Tutvustatakse uurimistehnikat ning õpetatakse seda kasutama (nt GPS) Välitööde täpse plaani koostamine – jagatakse uurijatele mingid uurimisalad, mille nad peavad läbi töötama. Varustuse komplekteerimine, majutuse ja logistika korraldamine Välitööd Kohalike elanike usutlemine – soovitavalt varem kokku lepitud intervjuud kohalike inimestega. Paikade asukoha määramine – koos kohalike abiga Paikade inventeerimine Inventuurilehtede, kaartide ja andmetabelite täitmine Varustus: Seljakott Internetiühendusega arvuti GPS Fotokaamera Helisalvesti Mõõdulint Kompass Andmekogumik Kaardid Küsitluskava Kirjutamisalus, paber, pliiats Välitööd: küsitlemine Korraldus: Soovitav eelnev kokkulepe 2 küsitlejat Eelnevalt piirkonna pärimusega tutvunud
9. ANALÜÜSIMINE/ DIAGNOOSIMINE Viga on selles, et .. Sa oled lihtsalt väsinud... võib mõjuda ähvardavalt ja masendavalt kaob soov edasi suhelda, sest kardetakse sõnumi moonutamist või ebameeldivat paljastamist 10. RAHUSTAMINE/ LOHUTAMINE Ah, ei ole midagi.. Ära muretse.. Küll läheb paremaks rääkijas tekib tunne, et teda ei mõisteta ja tema tunded pole olulised tekitab tugevaid vaenulikke tundeid ei tohiks ennast pahasti tunda 11. KÜSITLEMINE/ USUTLEMINE Miks, kes, kuidas.... küsimustele vastamine toob sageli kaasa kriitikat või lahendusi, õpitakse sageli sisutuid vastuseid andma, vastuseid vältima, pooltõdesid rääkima või valetama tekitab ärevust või hirmu 12. TEEMA VAHETUS/ SARKASM/ EEMALETÕMBUMINE Räägime parem millestki meeldivamast... vaikimine, rääkijast ärapöördumine õpetab, et eluraskusi tuleb pigem vältida kui lahendada võib tekitada teises in. tunde, et tema probleemid on ebaolulised, tühised või alusetud
tähistusi ( näiteks kasti sisse risti tegemine õige vastuse juures ). Küsitluse lõppedes on tavaliselt vajalikud ka vastaja ankeetandmed sugu , vanus, kool, töökoht, amet jne. Lõpus on kindlasti on vajalik ka selline lihtne pöördumine, nagu : küsitlusele vastuste andmisel täname osutatud abi eest. Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse. Oluline on järgida 3 põhitõde : 1. juhuslik ja representatiivne vastajate valim; 2
annaabi.ee 
