Neid, kes luterlust ainuvalitseva usuna ei tunnistanud, ähvardas riigist väljasaatmine või mõni muu karistus. Eesti talupoeg oli usutegevuses osalemises pigem passiivses rollis, sest pidi omandama kristliku usu alused ja kombed kohustuslikus korras, mis oli ka olulisel määral saksakeelne. Arvan, et usulisel määral oli kristlikute tavade levimine Eesti ajaloos oluliseks arengurolliks. Kuna luterluse põhimõtteks oli, et iga kristlane peab suutma usutekste lugeda, siis nende tõlkimine ja üleüldine usukommete areng mängis kindlasti ka olulist rolli algse eesti keele laienemisele. Uudses lõunaeesti keeles avaldati Uus Testament aastal 1686. Talurahva haridusele aitas Rootsi võim oluliselt kaasa. Selleks, et eestlased oleks valmis lugema usutekste, oli vajalik omandada lugemis-ja kirjaoskus. Karl XI kehtestas 1686ndal aastal korra, kus seisis, et Liivimaa igas kihelkonnas peab kiriku juures asuma ka kihelkonnakool
Komi keel Timofei Rudenko 9b Komi keel kuulub soome-ugri keelte Permi rühma. Keelt kõnelevad umbes 250 000 inimest Komi Vabariigis. Jaguneb kaheks suuremaks murderühmaks: põhjas sürjakomi, lõunas permikomi, mis on suhteliselt sarnased ning ühe keele oskaja üldjuhul suudab teist mõista Komi keeles vaimulike tekstide kirjutamiseks on kasutatud oma tähestikku, niinimetatud vanapermi kirja, mille lõi hiljem pühakuks kuulutatud Permi Stefan. Aastatel 13721375 on Stefan koostanud 24 tähega komi tähestiku anburi ja selle alusel tõlkinud komi keelde usutekste
Sealne rahvas oli huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksukaupadest (vääriskivimite töötlemine, keraamika- ja metallitöötlus). 1700 a eKr toimus Indiuse tsivilistasiooni langus, kuid sellele ei ole täpseid põhjuseid teada. Ajaloolased arvavad, et asi võis olla looduskatastroofides või vaenlaste sissetungis. Aarjalased II aastatuhat Ekr tungisid Indiasse aarjalased (sankriti k arja sursugune, õilis). Aarjalaste püha raamat oli veeda, mis sisaldasid hümne ja muid usutekste. Kõige varasem on ,,Rigveda". Nendega kaasnenud keelest kujunes välja India kirjakeel sankriti keel. Kuna Hindustani ps osa jäi nendest hõivamata, kõneldakse seal tänapäevani kohaliku draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord
6. 1) lutherlik õpetus juurdus aeglaselt. 2) püsisid mitmesugused eelkristlikud või katoliiklikud kombed. 3) kiriku elus passiovne osalemine -> pidi omandama kristliku usu alused, osalema talitlustes, tasuma kiriku koormisi. 4) valiti madalama astme kiriku teenrid. 5) kihelkonna kiriku juures kirikumõis koos talupoegadega. Ptk 7. Haridus ja kirikusõna 1. Eesmärgiks oli 1) iga kristlane suudaks lugeda usutekste, 2) kõik inimesed omandaksid usuõpetuse algteadmised, 3) kiriku laulud jumalateenistustel osalemiseks. Riik hakkas järjest enam sekkuma haridusküsimustesse, sest riigi jaoks muutus aina olulisemaks haritud ametnike, kohtunike ja kirikuõpetajate ettevalmistamine. Rahva harimisega tegelesid pastorid ja köstrid. Asutati iga kiriku juurde talurahva koole, kõrgema hariduse andmiseks rajas Rootsi keskvõim tallinasse ja Tartusse gümnaasiumid. Hiljem loodi ja ülikool
t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radzdade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel. Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus
t keskpaiku ekr tungisid indiasse indoeuroopa hõimud,kes nimetasid end aarjalasteks. Neist said hindude esivanemad. Aarjalased kõnelesid sanskriti keelt. Ainult hindustani ps lõunaosa jäi nende poolt vallutamata ja seal kõneldakse tänapäevani draviidi keelt. U 800 eKr algas Indias rauaaeg. Peagi võeti kasutusele foiniika tähestikul põhinev kiri. Ühiskonnakorraldusest saab aimu veedade (pühade raamatute) alusel, need talletasid muistset tarkust, hümne ja muid usutekste. (,,Rigveda"- kõige esimene veeda). Tänu veedadele teame, et aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid jäänud Gangese piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radzdade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel. Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse
annaabi.ee 
