Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel
Reformatsioon ja usupuhastus Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik?
Saksa reformatsiooni algus Usupuhastuseks nim. ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistetakse kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt. Saksa reformatsiooni tähtsaimaks juhiks ja uue kiriku rajajaks sai Martin Luther. M. Luther oli sündinud 10.nov. 1483.a. Eislebenis. 1507.a. pühitseti Luther preestiks. 1512.a. sai Luther teoloogiadoktoriks ja ühtlasi Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professoriks
kuulsam nendest oli süüfilis. Suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse. Reformatsioon : Põhjused : 1) Katoliku kirik kaugenes Kristuse põhimõtetest. Hakkasid rikastuma, polnud küllalt aega Kristusele ennast pühendada.' 2) Toimus Katoliku kiriku moraalne allakäik, nt põrandaalused perekonnad. Müüdi indulgentse-maksti raha pattude lunastamiseks. Munk Tetzel-müüs indulgentse Wittenbergi lähedal, oli väga hea kaupmees. Reformatsiooni nimetatakse teisiti usupuhastuseks. Reformatsiooni tulemused : 1) Protestantlike uskude tekkimine 2) Ausburgi usutunnistus. 3) Piibel tõlgiti saksa keelde Luteri usul ei rõhutatud enam kirikus käimist, ei kulutatud kaunistuste peale raha. Kloostrid pandi kinni. J.Calvin-prantslane kes pooldas protestantlust. Pani aluse kalvinismile. Prantslased olid hugenotid, inglased aga puritandid. Anglikaanikitik-Pani aluse Henry VIII. Kuningas oli kiriku pea. Kloostrid saadeti laiali. Vastureformatsioon :
Saksa reformatsiooni algus Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahtiloonud kristliku usutunnistuse luterluse. Antud juhul nimetatakse usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ja ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused). Saksa keisririik 15.saj lõpul 16.saj algul Saksamaa oli keisririik Euroopa südames. Ametlik nimetus Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Keiser Karl V valitses aastail 1519-1556 ning ta ajal toimus Saksa reformatsioon
Esiteks peeti kogu asja ladina keeles, millest lihtrahvas aru ei saanud ja vaimulikud olid võõra päritoluga, keda eestlased ei usaldanud. Usus olid tähtsal kohal reliikviad, näiteks Kristuse veretilgad, pühakute luud, rõivatükid jms. Neid hoiti kirikutes. Eestlastele saabus ristiusk pikkamööda, alguses segamini, hiljem üha rohkem kristliku usu moodi. 1517. aastal hakkas Martin Luther katoliku kiriku pahede vastu võitlema. Ta algatas liikumise, mida kutsuti reformatsiooniks shk usupuhastuseks. Ta tõlkis ka piibli eesti keelde ja lihtsustas igati ristiusku. Lutheri nimest sai Lutherlus ja see aitas kaasa ka hariduse arengule. Kui Euroopas leiutati XV saj. trükikunst, hakati Lutheri lugemis raamatuid ka eestlastele trükkima. Esimene eesti keelne raamat katekismus, leiti aastast 1535. Mõisted: katekismus lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul. reformatsioon usupuhastus reliikvia kirikus hoitav ja austatav ese
mööndusi tegema. Reformatsioon Saksamaal Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse- luterluse. Pärast paljude seikluskohtade ja õpetuste ketserlikuks kuulutamist ja Tsehhi reformatsiooni lüüasaamist oli tegu esimese võitnud reformatsiooni ja ühteaegu usupuhastusega. Sageli on neid mõisteid samastanud või siis vaieldud, kumb termin on õigem. Antud juhul nimetame usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendusest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitiliste ning ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused jms). Paavst suhtus Lutheri vastutegevusse esialgu üsnagi ükskõikselt. Tollast kirikupead Leo x Madicit köitsid pigem ilmalikud huvid, ta armastas teatris käia ega peljanud Vatikanis isegi maskeraade korraldada
palju suhteid erinevate riikidega. Vatikani elanikke on veidi alla 600 ja selle kodanikeks saadakse ametlike paberite kaudu. Peetrus löödi risti tagurpidi Vatikanis. Katoliku kiriku puhul on samamoodi mungad, nunnad, kloostrid traditsiooni edasikandjateks. Eripäraks on see, et preestriteks võivad olla ainult abiellumata mees. Tsölibaat pärineb 11.sajandist. Oluline roll on kloostritel ka ülikoolide loomisel. 1517. aastal lõi Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi usupuhastuseks. See oli protest, soov muuta kiriku tavasid. Viidati indulgentside müügile, aga võitlus toimus Piibli eest usu aluseks peab olema pühakiri. Protestantlikes kirkutes on ainult 2 skaramenti ristimine ja armulaud. Algupäraselt ei kavatsenud Luther oma kirikut rajada. Ühiskondlikud olud aga viisid uue kiriku tekkimiseni. 1523. jõudis luterlik reformatsioon ka Eestisse. Inimese lunastus sõltub Jumala armust, mitte inimese headest tegudest. Usupuhastuse järel hakkas tekkima
annaabi.ee 
