31% vägivaldsetest surmadest otseselt okupatsiooniarmee põhjustatud. 2004 aastal avaldatud uurimus, millest oli välja arvatud Falluja linn, hindas hukkunute hulgaks 100 000 Käesoleval ajal peetakse Iraagi pindalaks 437 370 ruutkilomeetrit. Rahvastik: Rahvastikust moodustavad 77 protsenti araablased ja 19 protsenti kurdid. Lisaks elab Iraagis rohkemaarvulisemalt veel türklasi, turkmeene, tsherkesse, asereid, pärslasi, assüürlasi, armeenlasi ja luure. Usundid: Usundiliselt on elanikest 59 protsenti islamiusulised shiiidid, mis tähendab, et valdav enamik elanikkonnast kuulub usu tõttu tagakiusatavate hulka. 37 protsenti rahvastikust moodustavad islamiusulised sunniidid, 3,2 protsenti kristlased ja 0,8 protsenti muud. Kui Iraagi araablased on valdavalt shiiidid, siis kurdid on peaaegu eranditult sunniidid. Kirjaoskamatute osatähtsust on hinnatud 44 protsendile elanikkonnast, sh 54 protsendile naiste ja 34 protsendile meeste hulgas
toodangut Kesk-Rootsis ja ida pool?) 2. Ilmnevad ka muinaspõllud vanimad Saha-Lool (noorema pronksiaja algus), neid nimetatakse Balti põldudeks (kivivaalud ja kuhjad) 3. Leidub ka kivikalmeid varasemast ajast maapealseid haudu pole. Need pole lihtsad kalmed, vaid ehitised (teatud liiki hauakambrid). See näitab muutust usundis, kuid tähendus on raskesti tuvastatav. Suurim grupp on leitud Jõelähtmest (isegi 60-70 cm kõrgused). Kalmed on ilmset seotud muinaspõllumeestega. Usundiliselt: luustikud kalmetes veidi segamini kas kirstu on pärast kõdunemist avatud ja luid kasutatud rituaalselt. 1. Ring kui päike surnud peaga ~ põhja 2. Kalm kui 3. Seos kalmete ja elamutega suunas (keskpäevane päike paistab näkku) surnumaailma piir (ilmselt mitte) Trivia Jõelähtme sarnane Taani alaga. Pikim mees 2 m (kalme välisringis väiksemas kirstus kahe koera luud ja jäneseluud). On leitud pintsette, habemenugasid, pronksnööpe, oimuehteid
Moraaliküsimustele on pühendatud hulk traktaate: ,,Vihast", ,,Elu lühiajalisuset", ,,Hingerahust", ,,Armulikkusest" (Nerole, leebuse ja halastuse tähtsust rõhutab), ,,Õnnelikust elust", ,,Heategudest" (rikkusest: tark ei armasta rikkust, ent eelistab seda). S-i parim filosoofiaalane teos on kogumik kirju moraalist sõbrale Luciusele, siin vaated kõige täielikumalt esitatud. Teoses ,,Loodusteaduslikud küsimused" käsitleb S looduse uurimist peamiselt eetiliselt ja usundiliselt seisukohalt kui vahendit loodusega ühinenud jumaluse tunnetamiseks, Lääne-Euroopa ammutas sellest teosest teadmisi loodusest. S oskas hästi pahesid, tugevaid afekte ja patoloogilisi seisundeid kujundada, laused lühikesed, teritatud. Afektide, piina ja surmaga puutume kokku ta tragöödiates, mida on meile tuntud 9. Kirj. peamiselt deklamaatorlikus stiilis, määratud lugemiseks. Vanakreeka traagikute süzeed, ent omapäraselt töödeldud. S
vananemine, haigused, õnnetusjuhtum, vägivald.2 Filosoofilises mõistes on surm individuaalse elutsükli lõppemine. Naturalistlik ja materialistlik inimkäsitlus eitavad individuaalset surematust, sest alates organismi sünnist toimuvad ainevahetuses muutused, mis põhjustavad lõpuks sünteesi ja lagunemise. Elusolendi edasikestmine on mõeldav vaid järglastes ja liigina, ülekantud tähenduses ka mälestusena järelpõlvede mälus (Ermakov 2008: 21). Usundiliselt on surm hinge lõplik lahkumine kehast ja siirdumine teispoolsusse, ümbersünd uude kehasse või olekusse. Eestlaste esivanemate uskumuste kohaselt läks surnu hing Surnute Ilma Toonelasse (Tolles Ilmas, Virmaliste maal), jäi kinni Manalas (manatud) või jäi keha kahes (kolmes) kohas: veres (kui veri ära läks, läks ka hing); südames (kui süda ei töötanud); peas (kui pea otsast ära löödi) (Heintalu 2001: 237-243).
annaabi.ee 
