Ideaalne juht peab olema nagu õpetaja alluvate jaoks, nagu iga õpetaja peab olema kogemusega ja teadmistega, kuidas tehingu sõlmida, firma kasumid suurendada. Firma juhataja kogemuseta ja teadmisteta on nagu auto ilma rattadeta ta on, aga ei ole sellest kasu. Minu meelest juht peab raudse käega valitsema ja hoida situatsiooni oma käedes. Aga teiselt poolt karm kontroll ei tee situatsiooni paremaks, sest karmides tingimustes ei saa progresseeruma. Inimesed peavad usuma oma jõududesse ja teada, et minu juhtkond mind toetab ja aitab igal juhul, sest touetuseta juhtkonna poolt ei ole progressi ja tuleviku. Sellepärastki peab juhtkonda osata nii trahvi andma, kui ka preemiaid hea töö eest. Aga preemiad, palgad ei aita, kui firmas ebasoodne kliima. Suurema rolli mängib firma sees olev kliima, justnimelt sellest sõltub firma edukus. Ideaalne juhataja peab luua olustikku, mis sobiksid töötajatele ja soodsa asjaseisu inimeste vahel
diskussion. Õpetaja oli huvitatud selles aines ja lapsed hakkasid ka aru saada, kui põnev on see aine. Oma kogemusest võin ka väita, et väga tähtis täielik veendumus, julgus ja kõikumatu usk enesesse ning sellesse, mida õpetaja klassilt ootab. Kui õpetaja on vendunud enese ja oma tegudes, siis jõuab see kiiresti ka lasteni. Ja nagu oli juba palju korda räägitud, on tähtis positiivse tunde loomine. See tähendab, et õpetaja peab usuma lastesse. Õpetaja hoiak, et kõiki peab saatma edu, on oluline. 5. Väikesed nihelejad Klassis võib tekkida rühm väikesi nihelejaid, kes lihtsalt ei suuda paigal istuda. Tihti tuleb palju aega veeta neid keelates, et nad ei vingerdaks ning õpetajat korralikult kuulaksid. Need lapsed ei saa korralikult keskenduda sellele, mida nad peaksid tegema. See mõjutab ka nende õppimise kvaliteeti. Minu arvates, on õige sellistes situatsioonides jagada tunde väikesteks kontsentreeritud
p tähistab mingit väidet 3. Selgitage oma näidetega traditsioonilise määratluse õigustatuse ja uskumise tingimust. Et ma võiksin teada, et tüdruk 11a ei suitseta (p on tõene) (mul on õigus usuda, ma ei kahtle, ). Et ma võiks TEADA, et saan A, pean ka USKUMA. Mitte religioossed küsimused. 4. Kritiseerige traditsioonilise teadmismääratluse uskumise tingimust. e”psühholoogilise tingimust”. Et ma võiks TEADA, et homme lund sulab, pean ka USUMA. Kas homne ilm sõltub uskumust(tunnistamist)? • Ants (erakust-filosoof, elab hütis) saabub loengust “koju” ja näeb, et hütt on maha põlenud (mis ongi tõsi) ning hüüatab “ma ei usu seda!” On see teadmine ilma uskumiseta? Ei, pigem Antsu väide “ma ei usu seda” tähendab tegelikult “ma ei suuda/ei taha uskuda”. Õppejõud küsib eksamil: millal toimus Jüriöö ülestõus? Ebakindel tudeng satub paanikasse ja ütleb 1343. Tõsi
vastama konkreetsetele küsimustele sisu kohta. Otsekohe küsime endalt: kui kiiresti nad räägivad? Kas mul lastakse veel kord kuulata? Kas ma tean kõiki sõnu? Selle tulemusel läheme pingesse juba enne, kui hakkame kuulama (mõned meist saavad selle asjaga muidugi teistest paremini hakkama). (Nannetti 2004: 53) Arvan, et igaüks meist saab sellega hakkama, lihtsalt peab nattukene pingutama ja hirmudest üle saama. Peab mõtlema positiivselt, et te saate sellega hakkama ja usuma ka enesekindlusse. Kuulamine on aga omaette kunts, mõned inimesed on head kuulajad ja suuduvad kergesti jälgida öeldu sisu, teistel on aga raske sajaprotsendiliselt keskenduda. Kui kuulute viimasesse kategooriasse, püüdke kujutleda kaht sõna: lõõgastunud keskendumus. Niisuguses meeleseisundis suudate hästi kuulata. (Nannetti 2004: 56) Kuulmine ja mõistmine on sama vanad kui inimkond. Võrreldes sellega kuuluvad kirjutamine ja lugemine suhteliselt lühikest aega üldhariduse hulka
annaabi.ee 
