Kindlasti võetakse seda rohkem hinge, kui ollakse meie sealt lahkunuga eriliselt seotud (nt M. Jackson), keda austatakse siiamaani, tehakse tema lugudega kontserte, riietutakse nagu tema jne. Seega selleks, et inimest mäletataks ning peetaks meeles ka pärast surma, peab ta olema inimeste jaosk väga tähtis, aga kokkuvõtteks enamasti suhtuvad eestlased surma magedalt. Morrie ütleb: "Kõik teavad, et peavad surema, kuid keegi ei usu seda. Kui usuksime, teeksime kõik teisiti". Mida teeksime me teisiti? Ehk kasutaksime rohkem elu võimalusi ei lükkaks kõike edasi, ei oleks kinni vaid materiaalsetes asjades, oleks põhjalikum, hoolivam, saaks aru inimestest, kellel on raske ning tunneks elust rõõmu, mitte ei viriseks kogu aeg, sest alles surmatunnil mõistetakse, et kui paljud asjad on tegelikult jäänud tegemata. Kuidas muutus Mitch nende teisipäevade vältel?
Muinasjutud minu elus Tõenäoliselt on iga inimese elus väga tähtsal kohal olnud muinasjutud- lood, kus reaalsuse ja väljamõeldud maailma vahel on ebaselge ja õhkõrn piir ning hea võidab alati kurja. Need lood panevad fantaasia lendama ja loovad uskumusi, et halb saab alati oma karistuse ning hea saab tasutud kuhjaga. Ma ei julge väita, et see uskumus ka päriselus paika peab, vahel tundub hoopis vastupidi. Tänapäeval on väga levinud, et lapsed enam ei loe muinasjutte ise, vaid vaadatakse multifilme või paremal juhul teatrietendusi nendest. Vanasti aga jutustati ja anti edasi neid põlvest põlve ning hiljem on kirjutatud tohutult palju raamatuid. Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel k...
" MEIE ISA PALVE Meie Isa palves palume, et Jumala hea tahe läheks täide ka meie inimeste maailmas, nii nagu läheb see täide taevas. Meie Isa, kes Sa oled taevas. Jumal tahab panna meid uskuma, et tema on meie tõeline Isa ja meie tema tõelised lapsed. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Jumala nimi on küll ka iseenesest püha, kuid me palume selles palves, et see oleks püha ka meie keskel. Sinu riik tulgu. Jumala riik tuleb meie juurde. Taevane Isa annab meile oma Püha Vaimu, et me usuksime tema armu läbi tema püha Sõna ja elaksime jumalakartlikult igavest elu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Me palume, et Jumala tahe sünniks meie keskel. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Jumal annab igapäevast leiba kõigile inimestele. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Me palume selles palves, et Isa taevas ei vaataks meie pattude peale, vaid et ta annaks armu,
Lähedaste inimeste positiivne suhtumine meisse on suurem heategu kui kinkida ära kirstutäis kulda, sest iial ei või teada kas seesama kuld jõuab ikka abivajajateni või kasutatakse inimeste headust lihtsalt ära. Just positiivne suhtumine kõike elavasse ning ümbritseva austamine on see, mis muudab meid paremateks inimesteks. Kui kõik suhtuksid üksteisesse hoolivalt, tunneksime me oma tõelist väärtuslikkust ning usuksime oma võimetesse ISE oma eluga ilusti hakkama saada. See ei oleks ju abi, kui hakata hädalisi raha või toiduga üle ujutama, sest peamine kink on õpetamine, kuidas ise hakkama saada. Tänapäeval oleks kindlasti vaja pöörata rohkem tähelepanu abivajajaid ümbritsevate keskkondade negatiivsetele mõjudele ning üritada tuua inimvaremeid rõõmsatesse kohtadesse, kus on palju hoolivust ja armastust. Positiivne keskkond lihtsustaks neil oma tõelise
Kui keegi on andnud sulle tüki oma südamest olgu see suur, või imepisike, kuid siiski tükk, koht. Siis ära unusta, et see on tükk, teise südamest ja teine vajab seda tükki, et elada . Kui sa hoiad seda tükki hästi ollakse õnnelik, kuid kui sa selle ära viskad, sellel trambid, selle unustad, siis tea kannatab see, kes sulle selle andis tihti ütleme 'ei armasta' , aga hinges jooksevad meil pisarad. Tihti ütleme 'vihkan', kuid ainult selleks et ise usuksime seda. Tihti ütleme 'Hüvasti' kuid samas lootes teda veel kord näha. Me ütleme 'mine ära !' selleks, et inimene ei näeks meie pisaraid. Me ütleme 'Mitte kunagi ! ', kui teame et seda juhtub veel. Me ütleme 'Olen sust üle saanud', kui kardame tunnistada oma tundeid. Me ütleme 'Olen sind unustanud', kuid mõtted inimesest on alati. Me ütleme ' kustutasin ta numbri ära', kui mäletame seda peast.Vahest me ei saa öelda 'Armastan', sest kardame vastust
pole . Küllap oled sa kuskil , kus sul on parem olla , kuskil , kus mind ei ole . Voolab pisar , voolab teine , kolmas , neljas . Ma imestan , et mul ültse pisaraid jätkub . Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale . " Sa pole mind väärt ! " ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn . Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast . Me ütleme " Meie
kurnata, Ma tean, Et ise ka vahel unustan, Aga mitte seda pisarat, Ta oli eriline! Ta oli VALUS, Jättis haava südamesse, Mitte nagu kõik teised, Mis ainult niisutasid kaela ja märjutasid maad. See pisar kuulus mulle Ta jättis jälje, Mis sest, et surmahaava näol. Ma usun, et tegelikult ei tulnud ta silmast. Arvan, et ta väljus verena südamest. - Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast
ütelda? Doktoritööd Mahtra sõjast? — noh, seda ei saa vist ikka teha. Loomulikult võib 15 aastat uurida ja midagi uut ju ikka juurde tuleb, aga kuipalju? (EL) 3 Loone avaledab kahtlust, kas sotsiaalajalugu ning majandusajalugu on ikka jutustused sündmustest? Kas ajaloolased ikka ainult jutustavad? (EL) 4 Miks me vägistame kõik erinevad asjad ajalooks? (M) 5 Loone jutustab jupp aega MIT-sse sisse-astumistestidest. Võibolla selleks, et me ma- gistrandid usuksime White teooriasse rohkem kui rauakooli õppejõud “seda pälvib”. 6 Kas selle aine pealkirjaks ei sobiks paremini meetodite ajalugu vms. Erinevate aegade ajaloofilosoofia põhineb ju tegelikult sellel, mida selle aja inimesed ajaloo-tegemise all mõis- tisd. Tegelikult veelgi enam — seda, mida see või teine konkreetne filosoof pidas ajaloo tegemiseks. Kas meie teadmine on ikka tegelikult kogu aja jooksul “õigemaks” muutunud? Kas see ei ole mitte rekursiivne aine? (M)
Küllap oled sa kuskil , kus sul on parem olla , kuskil , kus mind ei ole . Voolab pisar , voolab teine , kolmas , neljas . Ma imestan , et mul ültse pisaraid jätkub . Kuid justkui välk selgest taevast jõuab mulle kõik kohale . " Sa pole mind väärt ! " ütlen ma naerusuil ning kõnnin edasi lõpu poole , sinna , kus ootab mind õnn . * Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast . Me ütleme " Meie vahel on kõik läbi " kui kõik
Kuid siiski ma vaatan sind nagu teisi, sest ma ei taha, et sa näeksid kuidas ma sind tegelikult enda kõrvale igapäev vajan. Ma ei taha et sa saaksid teada, kuidas ma sind vaikselt oma südames armastan, sest nii on parem, nii mulle, kui sulle... Ma lihtsalt lähen pea püsti edasi nii nagu ikka, sest ma suudan naeratada ja peita oma pisaraid, kui seda vaja on ! Tihti me ütleme " Ei armasta ", aga hinges jooksevad meil pisarad . Tihti me ütleme " Vihkan ", aga ainult selleks , et ise usuksime seda . Tihti me ütleme " Hüvasti ", aga samas lootes seda inimest veel kord näha . Me ütleme " Mine ära ", selleks ,et inimene ei näeks meie pisaraid . Me ütleme " Mitte kunagi ", kui teame,et see juhtub veel kord . Me ütleme " Olen sust üle saanud " kui kardame tunnistada oma tundeid . Me ütleme " Olen sind unustanud " kui mõtted inimesest on alati . Me ütleme " Ma kustutasin ta nr. ära " kui mäletame seda peast
enda loodud eksperiment. Kuid selline teaduse suurim eeldus muutubki SLK-de uurimisel suurimaks komistuskiviks, sest kui ei leita mingisuguse nähtuse empiiriline tõestus, siis teadus selle nähtuse olemasolu ka ei aktsepteeri. Maaväline mõistus ( seal hulgas ka surnud inimesed ) kasutabki meie teaduse reegleid teadlikult ära. See tähendab ka seda, et ( võib olla ) "nad" soovivad, et me nende olemasolusse ainult usuksime, mitte aga teaduslikult tõestaksime. Nii et SLK teaduslikku katset ( küsida pärast ärkamist patsiendi käest mingisuguse peidetud objekti kohta, mis oli tema kliinilise surma ajal kohas, kust patsient oma voodist seda näha ei saanud ) ei olegi põhimõtteliselt võimalik sooritada, sest vastasel korral oleks meie "maailmapilt" ääretult "rikutud" ja ilmselt tuleksid ka siis tulnukad Maale, sest siis ei ole neil enam põhjust meie eest varjata. 3.1.3 Elektromagnetlaine teooria
selleks saab olla ainult inimese enda loodud eksperiment. Kuid selline teaduse suurim eeldus muutubki SLK-de uurimisel suurimaks komistuskiviks, sest kui ei leita mingisuguse nähtuse empiiriline tõestus, siis teadus selle nähtuse olemasolu ka ei aktsepteeri. Maaväline mõistus ( seal hulgas ka surnud inimesed ) kasutabki meie teaduse reegleid teadlikult ära. See tähendab ka seda, et ( võib olla ) “nad” soovivad, et me nende olemasolusse ainult usuksime, mitte aga teaduslikult tõestaksime. Nii et SLK teaduslikku katset ( küsida pärast ärkamist patsiendi käest mingisuguse peidetud objekti kohta, mis oli tema kliinilise surma ajal kohas, kust patsient oma voodist seda näha ei saanud ) ei olegi põhimõtteliselt võimalik sooritada, sest vastasel korral oleks meie “maailmapilt” ääretult “rikutud” ja ilmselt tuleksid ka siis tulnukad Maale, sest siis ei ole neil enam põhjust meie eest varjata. 3.1
annaabi.ee 
