Pearaharahutused- Aastal 1784 kehtestatud pearahamaks põhjustas konflikti talupoegade ja mõisnike vahel, mida saadeti lahendama sõjaväeosad. Positiivsed määrused- Kaitseseadused talupoegade olukorra parandamiseks. Talurahvas sai õiguse vallasvarale, piiratud mõisakoormised, põllusaaduste ülejäägid võis talupoeg turul maha müüa. Pietism- Usuliikumine haritud teoloogide hulgas, mis üritas teha usudogmasid inimestele arusaadavamaks selle asemel, et neid pähe õppida, elavnes usulise kirjanduse väljaandmine, 1739 andsid pietistid välja esimese täielikult eestikeelse piibli, mille viis lõpule A.T.Helle. Hernhuutlased- Talurahva hulgas levinud usk, mis levitas pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti. Vennastekogudused- Hernhuutlaste kogudused, levitasid pietistsmi ideid. Rõhku pandi kõlblikule eluviisile, paljud kõrtsid suleti.
töötas (seetõttu olid igasuguste uuenduste vastu). 10) võitlesid karmide abinõudega igasuguste kõrvalekaldumiste vastu (N: nõiaprotsessid viidi läbi just ortodoksete luterlaste poolt). · Pietism: 11) valitsevaks luterlikuks usuvooluks kuni 18.sajandi viimaste aastakümneteni. 12) taotles usu sügavamat sisemist tunnetamist. 13) üritas usku seletada ja arusaadavaks muuta, mitte usudogmasid pähe taguda. 14) pani rõhku usulise kirjanduse levitamisele (N: piibel tõlgiti eesti keeled pietistist kirikuõpetaja Anton Thor Helle poolt 1739). · Vennastekogude (e. hernhuutlaste) liikumine: 15) algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. 16) propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust.
marksistliku majandusteaduse, inimühiskonna arenemise seaduste, proletaarse revolutsiooni teooria ja klassivõitluse ajaloo ning religiooni tekkimise, selle klassiolemuse, sotsiaalse funktsiooni jne. kohta. Nii aitas ilmalik leer kujundada maailmavaadet ja “revolutsioonilise liikumise” jaoks vajalikku kaadrit. 1929. aasta sügisest kuni 1933. aastani korraldas EKP töötavate masside ideoloogia mõju alt vabastamiseks ilmalikke “jumalateenistusi”, kus kummutati usudogmasid ning paljastati luteri ja apostliku õigeusu kirikute tihedaid sidemeid ja nende kokkukasvamist riigiga. Tegelikult oli tegu avalike masskoosolekutega, kus kuulati ateismiteemalisi ja poliitilisi selgituskõnesid ja lauldi laululehtedelt usuvastaseid laule tuntud kirikulaulude viisidel. 1930ndate aastate alguses hakkasid tööliste seas levima ka ilmalikud matused ja kiriku vahelesegamiseta toimunud abielusõlmimised.
Linnade ja linnakultuuri areng. Omaseks on: · religioossete dogmade hülgamine · huvi antiikkultuuri, sh teaduse ja kunsti vastu · rahvustunde ärkamine ja rahvusriikide teke · suured usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon) · vastukaaluks kiriklik-religioossele maailmavaatele tekkis humanistlik arusaam maailmast ehk see tugines mitte enam usule kõigevägemasse jumalasse, vaid usule inimese mõistusse ja tema loovatesse võimetesse Usudogmasid asendasid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad: · õiguse jumaliku päritolu ideed asendab mõte, et õigus on inimese loodud · koos sellega taandub kiriku kui jumaliku õiguse vahendaja roll · kirikust vabanenud koha täidab riik Niccolo Machiavelli (1469 1527).Tema raamatud avaldati alles pärast surma. Principe (Valitseja); Dell'arte della guerra (Sõjakunst). Oma teostes käsitles võimu võtmise, säilitamise ja tugevdamise viise ning selgitas
2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõigus; 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). Leping on üldjuhul vabatahtlik kokkulepe kahe või enama poole vahel. Õigusteadlaste arvamused on tuntud juristide mitteametlikud kommentaarid, mida kasutatakse nt pretsedentide rakendamise praktikas, misläbi need ka ise juurduvad. Põhineb profesionaalsuse tunnetatud autoriteedil. Kanooniline õigus koondab endas usudogmasid, lähtub sotsiaalsest normist teadvuse tasandil. Õigusaktide liigid: Tunnuse alusel: a) üldaktid (normatiivaktid); b) üksikaktid (individuaalaktid). Põhitunnusena aluseks, millise primaarse või sekundaarse riigiorgani poolt antud: 1) seadusandliku riigivõimu õigusaktid e legislaktiivaktid; 2) täidesaatva riigivõimu õigusaktid e haldusaktid e eksekutiivaktid; 3) kohaliku omavalitsuse õigusaktid e haldusaktid; 4) juristiktsioonilised aktid (kohtuotsused, määrused, erimäärused);
annaabi.ee 
