. ja neil on ... kaasasündinud õigused, nimelt õigus elule ja vabadusele, millega kaasneb võimalus omandit omandada ja alalhoida samuti õnne ja kindlustunde poole püüelda ja seda saavutada." USA-s kujuneb kirikusõbralik õhkkond. Neil Postman (*1933) New Yorgi ülikooli kultuuri ja kommunikatsiooni professor leiab oma teoses "Õbustame end surnuks", et valgustusideaalidele rajatud riik on hiljem asendanud valgustuse ideaalid meelelahutusega. Euroopas tekkis uus haritlaskond, mis oli usuasjus vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. Nad mõtlesid välja ka oma ersatsreligiooni Vabamüürluse. Traditsioonilised veendumused, millele toetus kirik ja riik, murenesid ning sündis revolutsiooniline radikalism. Riiklikule organisatsioonile oli valgustusaja mõtlemisel oluline mõju. Filosoofia formuleerib siin olulised järeldused: · lepinguteooria: Valitsemist tuleb vaadelda rahva ja valitsuse vahelise lepinguna. · rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes.
Tema meelest põhines maailmakorraldus arvulistel suhetel. Arvud olid tema silmis pühad. Tema järgi on nime saanud tuntud teoreem täisnurkse kolmnurga kaatetite ja hüotenuusi vahekorras. Tema õpilased arendasid tema õpetust edasi, levitades seda ühtlasi kogu Kreekas. PERIKLES oli Ateena riigimees.Perikles oli mitme toonase suurkoju näiteks Pheidiase, Herodotose, Sophoklese jne sõber. Periklese sõbrad-kultuuritegelased olid usuasjus üsna vabameelsed. See andis Periklese vastastele, religioossetele konservatiividele, ajendi neid ateimis süüdistatuna kohtusse kaevata ja niimoodi Periklesele varju heita. HERODOTUS Lähema ajaloo sündmusi hakkas esimesena uurima ja üles tähendama Herodotos 5 sajandi keskpaiku. Hilisemad põlved andsid talle austavaa nimetuse ajaloo isa.Kuid tema eesmärk polnud üksnes minevikus asetleidnu kirjapanek, vaid ka sellest kuulajatele õpetliku iva väljatoomine.Püüdis
mereäärsed maakonnad, kes olid seni säilitanud suuremad õigused.nÜlestõusuga hävitati ka seega Eesti poliitiline eliit ning vastupanu oli raugenud pikaks ajaks Lõhe eestlaste ja võõrvõimu vahel süvenes Usuelu keskaja lõpul. Reformatsioon 15. sajandil ja 16. sajandi algul toimus katoliku kiriku siseelus mitmeid muutusi. Nn kontsiliaarliikumise käigus tõstatati üha teravamalt küsimus sellest, kas lõplik autoriteet usuasjus peaks olema paavstil või üldisel kirikukogul. Suuremad riigid sõlmisid paavstiga erilepinguid, mis lubasid neile kirikuelus rohkem iseseisvust. Hiliskeskaegse usuelu tõusulaine harjal üritati Eestis luua uusi kiriklikke institutsioone, millel polnud aga märkimisväärseid tulemusi. 1520. aasta paiku alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva, rajamistööd aga viibisid niipalju, et alanud reformatsiooni tõttu ei jõudnud konvent õieti tegutsema hakatagi
kommunikatsiooni professor leiab oma teoses · Populaarseid seisukohti: "Lõbustame end surnuks", et valgustusideaalidele rajatud riik on hiljem asendanud valgustusideaali · Edu jaoks on vaja täppisteadusi. meelelahutusega. · Mitte usuõpetus vaid terviklikud teadmised juhivad · Haritlaskond inimesi edasi. · Euroopas tekib uus haritlaskond, mis oli usuasjus · Inimlikkus on igast riigi- ja usukäsitlusest kõrgem. vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. · Maailm on tekkinud ja mitte loodud. · Nad mõtlesid välja oma ERSATSRELIGIOONI · Kõigis religioonides elab mingi üldine ühtne tõde, VABAMÜÜRLUSE. mis võiks meid ühendada. (Leibnitz) · Traditsioonilised veendumused millele rajanesid · Valgustuse kaks suunda:
annaabi.ee 
