8. James Fowleri usuastmete teooria: Usu arenemine ei tähenda mitte sisu, vaid vormi muutust, usku defineerib ta kui inimese enese ja maailma mõistmise viisi. Usu sisu on määratud kolme kategooriasse: 1) väärtused, mida teadlikult või alateadlikult tunnustame; 2) väekujundid, kellele või millele omistame jõu; 3) vägijutud, mida räägime iseendile ja mille abil mõtestame elusündmusi. ASTMED ON: 0. diferentseerimata usk (imikuiga, 0-2a): usualasele uurimisele kättesaamatu, astmel õpitakse baasusaldust ja teistega seotust, ohuks on nartsissiski või isoleerituse aluspanu. 1. intuitiiv-projektiivne usk (2-7a): laps on mõjutatud esmastest täiskasvanutest, mõjuvahenditeks on nähtavad käitumisnäidised, meeleolud ja jutustused, fantaasia on viljakad, laps mõistab ja tunnetab alateadlikult elu olemust, on oht, et laps võitab sisemiselt omaks negatiivsed kogemused,
tunnustame. Teiseks, väekujundid (images of power), kellele või millele omistame jõu. Kolmandaks, vägijutud (master stories), mida räägime iseendile ja mille abil interpreteerime elusündmusi ja vastame neile. Fowler usu sisu väärtuse- ja loopõhisena. Seega loovad iga religiooni omanäolisuse väärtused, kirjeldused üleloomuliku jõu allikate kohta ja narratiiv. 0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. A 1.intuiiv-projektiivne 2-7 fantaasiarikas aste, laps koguaeg imeb uut infot endasse,oluline osa on vanematel, selles usus lapsel ei ole eristust fantaasia ja tegeliku maailma vahel(kas jõuluvana on olemas v ei) 59:25 2.müütilis-sõnasõnaline 4-13-... .story või lugu, mis väljendub jutustustes. 3.sünteetilis-konventsionaalne 10-21-.. . teismeliseiga, arenguaste kus maailmavaade laieneb väljapool perekonda (kool,töö,kolleegid,meedia jn kogu
Omame sündides juba suutmist uskuda. Arenedes muutub meie mõttemaailm ja kuidas me maailma mõistame. Usu sisu on määratletud kolme kategooriaga 1) Väärtused, mida me teadlikult või alateadlikult tunnetame 2) Väekujundid, kellele või millele omistame jõu. 3) Vägijutud, mida räägime iseendale ja mille abil mõtestama elusündmusi. Astmed: 1. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2). See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu. Antud astmel õpitakse baasusaldust seda, et usaldamine on üldse võimalik ja mutuaalsust seda, et inimene ei ole maailmas üksinda, vaid teistega seotud. Ohuks on, et vastastikulisuse vähesus võib panna aluse nartsissismile või isoleeritusele. Lapse enese- ja maailma mõistmise viis muutub, kui laps õpib rääkima, eristades sümboleid kõnes ja mängus. 2. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7)
Need astmed rajanevad inimese kognitiivsel arengul. Ühelt arenguastmelt järgmisele üleminek toimub kriisi kaudu, mida elatakse läbi kui senise elu- ja enesemõistmise viisi küündimatust. Iga astme detaile kirjelduse puhul toob Fowler välja selle astme tunnused, tugevused, ohud ja üleminekukriisi tunnused. Fowleri astmed on järgmised. 0. Diferentseerimata usk (imikuiga, eluaastad 0-2).See on sisuliselt eelaste, mis on usualasele uurimisele kättesaamatu.Antud astmel õpitakse baasusaldust – seda, et usaldamine on üldse võimalik ja mutuaalsust – seda, et inimene ei ole maailmas üksinda, vaid teistega seotud. Ohuks on, et vastastikulisuse vähesus võib panna aluse nartsissismile või isoleeritusele. Lapse enese- ja maailma mõistmise viis muutub, kui laps õpib rääkima, eristades sümboleid kõnes ja mängus. 1. Intuitiiv-projektiivne usk (eluaastad 2-7). Fantaasiarikas, imiteeriv aste, mille