屋 on ajutine hoone, kus hoi- しんれい けっしつ ti surnukeha, 室 aga esiisade- ja perekonna vaimude 神霊 puhkamise koht 血室・ そうしつ 宗室, k˜oik algselt sakraalsed kohad, mitte inimeste puhkamise kohad nagu v¨aidab びょうしょ だい 〔説文〕. 臺 on sama algup¨araga kui 廟所. 臺 on (¨uliku)haua peale p¨ustitatud kabel こうどう こうろう とう だい きょう 高堂 v˜oi vahitorn 高楼, sarnane hilisema m¨argiga 塔. Arvata v˜oib, et 臺 nagu 京 ja 高 on seotud ka mitmete s˜ojav¨aeliste rituaalide ja u¨ lesannetega. Pole seotud nt. し い m¨argis 始 esineva 台, mis koosneb 口 ja ム. 音符 ˜ ⇒ 始 台 KI P OLLUT ¨ ORIIST
£165 ¢j¨ a rgi m¨ a rgib h~ o bedat kohad nagu v¨aidab . , vaske , aga on sama algup¨ araga kui kulda. . on (¨ uliku)haua peale p¨ustitatud kabel v~oi va- / ¡ Kujutab anumat hitorn , sarnane hilisema £166 ¢, mille peale on pandud m¨argiga . Arvata v~ oib, et midagi u ¨mmargust , see- nagu ja on seotud
Olgu hulga X igale elemendile x pandud vas- usteem U(x) ⊂ P(X), mis rahuldab omadusi tavusse hulkade s¨ 0 0 1 -4 teoreemist 2.2. Teoreemi 2.1 p˜ohjal saab leiduda ainult ¨ks topoloogia hulgal X, milles hulgad U(x) on hulga X punk- u tide u ¨mbruste s¨ ¨ usteemideks. Uhtlasi n¨aitab teoreem 2.1 ¨ara ka lahtised hulgad. Moodustame T = { A | A = ∅ v˜oi A rahuldab tingimust (2.1) }. N¨aitame, et T rahuldab topoloogiale p¨ ustitatud n˜oudeid 10 -30 definitsioonist 1.1. Teoreemi 2.2 omaduste 10 ja 20 p˜ohjal X ∈ T . Et ka ∅ ∈ T , siis topoloogia n˜oue 10 on t¨aidetud. Olgu Ai ∈ T , i ∈ I ja A = ∪i∈I Ai . Siis Ai = ∅ v˜oi Ai ∈ U(x) iga x ∈ Ai ja i korral. (2.2) Kui A = ∅, siis A ∈ T . Oletame, et A = ∅ ja valime x ∈ A. Siis leidub selline j ∈ I, et x ∈ Aj . Kuna Aj ∈ T , siis tingimuse (2.2) t˜ottu Aj ∈ U(x) ja teoreemi 2.2 omaduse 20 p˜ohjal A ∈ U(x)
l¨ahemal kui . Asjaolu, et antud jada piirv¨a¨artus v~ordub 1-ga, kirjutatakse n lim = 1. n n + 1 ¨ Uldisemalt, kui jada (1.1) piirv¨a¨artus on b, siis kirjutatakse lim yn = b. n Jada piirv¨a¨artuse leidmisel on seega k¨usimus p¨ ustitatud u ¨htemoodi: mis- sugusels reaalarvule hakkavad l¨ahenema jada liikmed minnes selles jadas u ¨ha kaugemale (suurematele indeksitele). N¨aide 1.2. T¨ uu ¨piliseks jadaks, millel piirv¨a¨artus puudub, on 1; -1; 1; -1; 1; . . . ; (-1)n+1 ; . . . (1.2) Siin paarituarvulise indeksiga jada liikmed on 1 ja paarisindeksiga jada liik- med on -1. Kui n¨ uu