Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ustavusel" - 5 õppematerjali

Jüri Säävel – sügava eneseväärikusega inimene
1
docx

Jüri Säävel – sügava eneseväärikusega inimene

Ta ei leidnud, et väljaõppinud matallitööline peaks öövahiks hakkama, just nagu oleks ta noorusest nõdruke või juba vanadusest väeti. Ta arvas, et väärib paremat ja et see töö on isegi hullem kui käia naisega laudu ladumas. Siiski võttis Jüri selle ameti vastu, sest uue töö otsimisega oleks kaua aega kulunud ning raha oli vaja, et pere eest hoolt kanda. Õnnelik abielu põhineb ustavusel ja truudusel. Jüri Säävel oli abielus Eevaga. Ta ei petnud oma naist mitte kunagi, kuigi Eeva kahtlustas teda ja Tähve Annit. Muidugi oli ka nende elus riide ja kakluseid, kuid Jüri pidas oluliseks, et hoolimata pahandustest oleks siiski truudus ustavus esikohal. Ta lootis, et on ka oma lapse ja lapselast nii kasvatanud, paraku see aga nii ei olnud. Jüri lapselaps Ilmar oli abielus Elleniga, ta oli tore ning paistis, et nad olid õnnelikud

Kirjandus → Kirjandus
1 allalaadimist
Keskaeg
3
doc

Keskaeg

ustavalt, eelkõige sõjaväeteenistuses. Feood e lään- läänistatud maatükk, kogu sjustem feodalismiks e läänikorraks. Va kohustused sen ees kinnitati truudusvandega- vasall kohustus 40 päeva aastas omal kulul senjööri sõjaväes teenima. Kui pikemat aega senjöö tahtis vasalli, pidi maksma. Vasallidel õigus ja kohustus nõu and. Vasallidelt oodati veel- lunaraha maksmine senj vangilangemise puhul, kingid senj. Vanema tütre naitumise puhul. S ja V keerulised. V ustavusel ei saanud alati kindel olla, kahekordsed. Suurtel vasallidel pisivasallid. Pärusvaldused läänid- isalt pojale ja senjöörid said pikka nina. Feodaalsuhted nõrgestasid kuningavõimu. Ja ka kodusõjad polnud harvad nähtused. Dongihoteseisused- rüütlid enamasti olid läänimehed, väike küla vaid., rõõtlid eeskujulikud sõjamehed, rüütlid-aadlid. Rüütlieetika- ustavus, (kogukondlikkus, poliitiline, feodaalne) heldekäelisus, vahvus. Dongihoteks saamine- paazina alustamine,

Ajalugu → Ajalugu
136 allalaadimist
Eesti teatri ajalugu II
8
doc

Eesti teatri ajalugu II

moodustas raami, mis mängu käigus omaks tehti. Mikiver ei tunnistanud Tartus mängitavat ,,raevu ja võimetuse emotsiooni". Tema lavastused toetusid mingem intellektile. Ta ei püüdnud tartlaste kombel vabastavasse ,,lapsemängu" või müüti põgeneda. Tema lavastused olid kujundlikud, esines ka visuaalseid metafoore. Erinevalt tartlastest, püsis tema näitlejate mäng psühholoogilisel ustavusel. 16. Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab eestlaste saatus läbi aegade, väikerahva visa võitlus rahvusena püsimise eest, kompromissid ja hind, mida nende eest maksta tuleb

Kategooriata → Üldine teatriajalugu
157 allalaadimist
Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte
25
doc

Rooma tsivilisatsiooni lühikokkuvõte

Kliendil on vaja patrooni, et ellu jääda ja patroonil selleks, et olla mõjukas(mida rohkem ja väärtuslike kliente seda parem.) Vaene kodanik või vabakslastu andis end tihti kliendina rikka ja mõjuka patrooni kaitse alla(kaaskodaniku). Klient sai patroonilt kasutamiseks maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ja sõjaretkedel käima (koos). Kumbki pool tõotas olla teineteisele ustav ja hädas abiks. See side põhines fidesel(ustavusel). Kliendid pidid sündima vabana. Kliendid ei pidanud olema vaesemad kui patroonid ,vahel isegi võisid olla rikkamad, aga neil oli madalam juriidiline staatus. Kliendiks võisid hakata need kes tahtsid teha karjääri. Kes tahtsid suuremat võimu ühiskonnas. Kliendiks võivad hakata ärimehed,keda patroonid toetavad võimuga. Tüüpiliselt olid kliendid siiski vaesematest kihtidest, nt poeedid ja filosoofid. Rooma õigus

Ajalugu → Ajalugu
66 allalaadimist
Seneca moraalikirjad Luciliusele
16
rtf

Seneca moraalikirjad Luciliusele

Iga otsus jääb vankuvaks ja ükski õnn meid ei rahulda. Põhjus aga on selles, et me pole jõudnud tolle määratu ja ületamatu hüveni, mille ees meie tahe paratamatult peatub, kuna tipust kõrgemal pole enam midagi. (12) Sa küsid: miks voorus millegi järele puudust ei tunne? Ta tunneb rõõmu juuresolevast, ei ihka eemalolevat. Kõik piisav on tema jaoks suur. Kui sa seda otsust kehtima ei jäta, siis on lõpp kohusetundel, lõpp ustavusel. See, kes ihkab neist mõlemaist juhinduda, peab taluma paljugi sellest, millele andume otsekui hüvedele. (13) Kaob vahvus, mis peab end ohtudes proovile panema, kaob suurehingelisus, mis saab välja paista vaid siis, kui ta otsekui pisiasju põlgab kõike, mida lihtrahvas peab suurimaks; kaob tänulikkus ja tänulikkuse avaldamine, kui kardame vaeva, kui peame ustavusest midagi hinnalisemaks, kui me ei pea silmas parimat. (14) Kuid aitab sellest

Pedagoogika → Haridus
54 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun