Vootele hammustab teda 9. lk78 - Ülgas räägib muinasjutu järvehaldjast ja Vootele veendub rohkem et Ülgas valetab, ema räägib Tambeti äpardusest meega, Ints&Leemet&Pärtel jutustavad Hiiega, poisid lähevad vihtlevaid naisi vaatama, peale nende oli seal ka Mõmmi ja poisid ei jäänud tänu talle Salmele vahele 10. lk89 - Poisid lähevad Hiiele külla, Leemet õpetab Hiiele ussisõna millega hundid uinutada, Tambet on segaduses miks hundid magavad ja Ülgas seletab et haldjaid häirib nende kisa, poisid viivad Hiie külla Johannese ja Magdaleena juurde, Johannes märkab Intsu ja tahab teda maha lüüa ning hirmutab sellega lapsed minema 11. lk99 - Pärtel&Leemet proovivad vaatamata Hiie keelamisele leiba, poisid sunnivad ka Hiiet sööma ja ta hakkab oksele, Leemet tunnistab emale et sõi leiba, Salme on ka leiba proovinud ja ema on
seltismehed talle kaasa. Niisiis kui kord Hiie üksi oli läksid Ints ja Leemet külla. Hiiega rääkides said teada tema kurvast kohustusest huntide ees neid toita päevast päeva tehes rasket, verist tööd terava kirvega mis kohe ültse ei sobinud tütarlapsele. Hiie mainis, et kui hundid ei saa süüa hakkavad nad ulguma koledasti ja siis tuleks Tambet ja pahandaks kohutaval moel. Leemet võttis kätte ja õpetas Hiiele ussisõna huntide magama oanemiseks. Ja see ussisõna töötas väga tõhusalt Tambet imestas väga, et hundid nii tasad on, kutsus Ülgase ka nõu pidama, ja haldja hullud nagu nad olid ehk mingi ohverdusgea haldajtele hundid taas karjuma panna. Kuid suht sootult, Ülgas jõudis arusaamani, et haldajad tahavd magadad ja panid hundid siis vakka, kuid Leemeti imestuseks ei tulnud neil kunagi pähe ussisõnu katsuda. Igatahes huntide vaikimine tähendas Hiiele palju vaba aega mida ta sai rõõmsalt nüüd kasutada selleks,
Salme kuulis puu otsast kellegi häält ja läks sinna, oli peaaegu et Leemeti juurde tulnud, kui karu hüüdis teda. Salmel oli hea meel ja ta läks tagasi puu otsa. Leemet oli kuri nii õe kui ka karu peale. Hiljem tahtis Leemet väga emale Salmest rääkida, kuid ta ei saanud, kuna ema saab siis aru, et ta oli piilumas käinud. Leemet käis tihti Hiie juures, kes pidi töötama, jänesed lõikama huntidele söömiseks. Kui vanemaid kodus polnud, õptas Leemet Hiiule paar ussisõna, et hunte magama panna, et nad ei uluks nii ja et ei paluks süüa(et Hiie ei teeks nii palju töid). Ja hundid hakkasid iga päev magama. Vanemad olid sellega rahul, kuna arvasid, et haldjad panevad neid magama, et endale rahu saada ja et ise päeval rahus magada. Leemet oli nüüd 14 aastane. Leemet unustas tasapisi küla, talle hakkas elu metsas meeldima. Leemet, Pärtel ja Hiiu otsustasid minna küla vaatama, nendega kaasas uss. Seal nad kohtasid jälle Johannest ja Magdaleenat
libahunt, kõik lahkusid tagasi küla poole, v.a Magdaleena, kes jooksis tagasi metsaserva ja hakkas Leemetit hüüdma, nad kohtusid ja suudlesid, Magdaleena pidas endiselt Leemetit võimeliseks libahundiks muutuma, rääkis talle, et rüütel tegi talle lapse, kuid nad polnud paar, Magdaleena palus hoopis Leemetit omale meheks, nad seisis lähestikku ja puudutasid teineteist, Magdaleena tahtis, et Leemet õpetaks lapsele nii ussisõna kui „kuratlikku“ elu lisaks jumala keelele 29. - Leemet nõustus tüdrukuga kaasa minema, ta ei tahtnud enam metsa jääda, teadis, et ema ja õde ei aktsepteeriks sellist käitumist, et poeg nüüd külla uue naise juurde elama asub, Leemet nägi seda ainsa pääseteena ja pealegi ta armastas Magdaleenat, nii sai ta ka Vootele soovi täita ja ussisõnad edasi anda, Leemet lahkus metsast ja enam tagasi ei vaadanud
annaabi.ee 
