jänesekapsas. Sõnajala kasvukohatüüpis on peamiselt kaasikud ja sanglepikud. Vähem leidub kuusikuid, saarikuid ja haavikuid. Alusmets on mitmesuguse tihedusega ja liigirikas. Kasvavad kusalapuu, toomingas, sarapuu, mustsõstar, magesõstar, pihlakas jt. Alustaimestik liigirikas ja üsna lopsakas. Iseloomulik on sõnajalgade, nagu ohtese, laane-, naiste-, laiuva-ja kolmissõnajala esinemine. Rohkesti leidub ka teisi taimi:angervaksa, seakapsast, saluheina, ussilakka, leselehte, ojamõõla, koldnõgest, soo-koertubakat, salu-tähtheina, võsaülast, harilikku metsvitsa, naati jt. Sammalkate on hõre, kohati puudub. Samblaist on tähtsamblad, kähar salusammal, tüviksammal jt. Salumetsa taimestik. (ht tp://bio.edu.ee/taimed/general/images/salumets.jpg ) 11 Harilik jänesekapsas
rähkmullal. Kuna proovitüki mullaks on keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld, on kõige tõenäolisem metsatüübirühm proovitükil laanemets või salumets. Keskmise sügavusega gleistunud rähkmuld on tavaliselt rohkem iseloomulik naadi kasvukohaüübile. Proovitüki alustaimestikus esineb ohtralt maikellukest ja sinilille, veidi vähem metsmaasikat, jänesesalatit, metskurereha, külmamailast ja ussilakka, mis on rohkem sinilille kasvukohatüübile iseloomulikud taimed. Põõsarindes esineb lausaliselt põldmurakat, mis eeslistab niiskemaid paepealseid muldasid. Laiguti esineb toomingat, pihlakat, lodjapuud ja magedat sõstart, mis on sinilille ja ka naadi kasvukohatüübile iseloomulikud liigid. 9 Naadi kasvukohatüüpi iseloomustavaid rohttaimi (nt seljarohi, naat, saluhein, koldnõges,
Tehti vanadele kunnidele asjad selgeks. Sarnane toime käokinnale halvab motoorikatjuhvitvaid ihaseid, järgneb hingamise peatumine. Hiirekuse hais juures. Põhja pool juhusik prahitaim. Käoking mugulad on väga mürgised. Eests kollane käoking looduskaitse all. Lehed niii hullud ei ole. Sõrmkübar- mürgine. Südameregulatsioonis tähtsal kohal. Karumustikas/belladonna(kaunis daam) mõjub närviregulatsioonile ja teeb silmad suureks. Selleks nimetatakse ka ussilakka,millest ka üleliigne paanika Soolikarohi usside vastu, tugeva kõrvaltoimega. Koirohi absint Hobukastan värskena mürgine Harilik krass Verehurmarohi Sinililled/ülased Karukellad looduskaitse all Ogaõun- eriti seemned Unimagun Kollane mesikas Kilpjalg Jugapuu Hane/jõgi/koer/(mets harak - söödav)/vesi/haneputk Hiirekõrv mürgine,samas kõrgvererõhu korras alandab.Madala vererõhu korral mitte tabida. Kukehari Tungaltera Kõõlusleht Kultuurtaimed eestis
teadma, et seda nelja laia rohelise lehe vahel kasvavat marja ei tohi mingil juhul suhu pista. Kui te mingit taime metsas ei tunne, siis ei tohi teda ka sööma hakata: mets on rumala inimese jaoks ohtusid täis. Tark inimene on aga metsas nagu kodus ja oskab enda kasuks panna tööle ka kõige mürgisemad, okkalisemad ning muidu hirmuäratavamad taimed. Nii on lugu ka ussilakaga. Nagu pea kõigi mürgiste taimede puhul, on ka tema mürgid kaasatud rahvameditsiini heaks. Nii kasutatakse ussilakka tema enda poolt põhjustatavate hädade vastu. Näiteks aitavad ussilakast tehtud ravimid pea- ja närvivalude korral, samuti hingetorude haiguste ja kõripõletiku puhul. Mürgisuse tõttu on aga taime kasutamine ravimisel siiski ebasoovitav. Laanelill (Trientalis europaea) metstäht, taevatäht, tähelill, külmalill Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Tõepoolest, teda võime kohata pea igas veidigi niiskemas metsas.
annaabi.ee 
