liiga kaugel) Arstiabi maksis väga palju Lepiti pigem kohaliku külatarkade abiga Külasepp tõmbad oma tehtud tangidega hambaid välja, pani paika väljaveninud liigeseid Haigused ja nende ravi Nahakoi korral määriti hapuoblikat või tulikamahla nahale Sügelistest saadi lahti väävlijahust ja sulatatud rasvast salviga Veri suleti ämblikuvõrguga Mädanevale haavale pandi ploomirasva Kõha puhul vehvermentsi tilku Ussihammustuse korral kaevati jalg põlvest saadik maa sisse, või tehti lehmasõnnikust kompressi TÄNAME KUULAMAST
V - lk.62 - Jürka läheb õpetaja juurde kaksikuid kirja panema ; õpetajale ei anna hingekirja asi rahu --> Jürke ütleb, et isikutunnistuse andis talle Peetrus ; Juula ja Jürka abielluvad --> lapsed hingekirja VI - lk.73 - Juula hirm Lisete ees --> hauarituaal ; Jürka justkui orjab Antsu --> Ants heidab silma ka tema poegadele --> jõutakse kokkuleppele, et Jürka töötab sulasega vaheldusmisi ; üks laps (kolmene) sureb ussihammustuse tagajärjel ; Jürka võitlus karuga VII - lk.87 - politsei pinnib Jürkat isikutunnistuse asjus ; Ants õpetab Jürkat valetama --> Jürka saab uue isikutunnistuse ja teda usutakse VIII - lk.100 - kaksikutel sarved ; Põrgupõhja hoogne kosumine ; üks kaksikutest Antsu juurde tööle IX - lk.113 - Jürka ostab Antsu soovitusel Põrgupõhja päriseks ; Jürka võtab maaparanduslaenu --> ehitab Antsu nimele
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? Teos algas sellega, et prints Hamleti isa kuningas Hamlet suri. Kuni oma isa vaimuga lossimüüril kohtumiseni arvas prints Hamlet, et ta isa oli surnud läbi ussihammustuse. Kui ta aga teada sai, et asi nii ei olnud ja et ta enda onu Claudius oli kuningas Hamleti tapnud, teotas ta kättemaksu. Hamlet ei olnud kindel, kas öeldud mõrvaja ikka oli süüdi ning Hamleti jaoks olid saabunud lossi rändnäitlejad, kellel lasi prints etendada n.ö mõrvaöö ja onu Claudiuse reaktsiooni nähes ei kahelnud enam prints Hamlet mõrvaja süüs. Viha lelle vastu suurendas ka see, et vaid väheste kuude möödudes oli prints Hamleti ema, kuninganna
Noorele Andrsele meeldib XXI Andres tunnistab Marile, et tema juhtis Pearu hobuse rukkisse. ainult üks tüdruk Kassiaru Maali. Ants hakkas kuulsaks saama Andres rääkis Marile, kuidas Juss pussiga tema jalga vigastas. karjapoiste seas, ta sai isalt peksa, sest jäi karjas magama. Ants lõikas XXII Kirikuõpetaja noomib Andrest ja Marit. Nad pidasid pulmad, noaga ussihammustuse jalast välja. Ta võttis elusatelt konnadelt nahka. kus lauldi üht lorilaulu abiellunute ja Jussi kohta. Mari leiab hiljem laulu Kirjutaja toob jõepõhjast kahvad ära. Köster ja kirjutaja läksid luule sõnad. pärast vaidlema. Andres mõtleb, kui jõetase vees oleks madalam. XXIII Mari on õnnetu laulu pärast
Taimi tuli korjata vaikuses ning vasaku käega. Soovitavalt pidi korjates liikuma tagurpidi. Lillede oluline osa oli ka ennustuskunstis. Paljudele puudele ja põõsastele on omistatud tõhusat haiguste ja õnnetuste eest kaitsvat toimet. Kõige hinnatum on saarepuu, pihlakas. Mõned uskusid, et ta kaitses, teised et tõmbas välku ligi. Üleloomulikku jõudu on omistatud tammele. Puudest süüdatud tuli aitas ära hoida ähvardavat sõda, katku ja muid ohte. Sarapuu kaitses pkselöögi ja ussihammustuse eest ning mängis rolli ka armumaagias. Kadakamarja suus hoidmine kaitses enamiku haiguste eest. Üksikult kasvavate mändide sisse käidi hambavalu viimas. Selleks urgitseti puutikuga hambast veidi mäda välja ja löödi tikk seejärel tüve sisse kinni. Siis pidavat hambavalu ära kaduma. Seda mändi aga ei tohtinud mitte keegi iialgi maha raiuda. Kes selle vastu eksis, sai endale kogu valu, mis läbi aegade puu sisse kogunenud oli. Olunine osa kultuuripärandist
Kohtuti Johannese ja Magdaleenaga ning prooviti leiba. Leemeti sirgudes kasvas ka Salme, kes leidis endale peagi meheks karu. Suri onu Vootele, põhjustades enda surma kurioosse looga Leemetile küllaltki korralikku närvikõdi. Intsu sugu tuleb 69 ilmsiks ja ta saab lapsed. Pärtel kolib külla ning Leemet aitab ühes seigas ussihammustuse saanud Magdaleenat, paludes ühel maol mürk jalast välja imeda. Ühel hetkel otsustavad Ülgas ja Tambet, et ainus viis metsa päästa on Hiie ohverdada. Leemet päästab Hiie ning nad põgenevad paadiga merel eemale. Hiie muutub. Temast saab kena ja jutukas tüdruk ning Leemetis tärkavad Hiie vastu tunded. Varsti jõutakse saarele, kus Leemet kohtub enda vanaisaga, keda oli surnuks peetud. Vanaisa oli saarele sattunud raudmeeste tõttu ning oma jalad kaotanud