Nad tahavad uskuda, et keegi kujundab meile õnneliku elutee ja selleks ei pea me ise vaeva nägema. Igal inimesel peaks olema keegi keda uskuda, kes aitaks teda halbadel aegadel. Maailmas on palju inimesi , kes on oma maisest varast loobunud, et pühenduda ennast kõrgemale võimule. Nad käivad palverännakutel ja usuvad, et pääsevad seeläbi maailma muredest. Kõige lihtsam on loobuda, kuid kas see on siis täisväärtuslik elu, kui elad ainult uskumuselt ja ei taha elus midagi muud? Mina arvan, et iga inimene peaks leidma oma õnne läbi meeldiva töö. Sellega jõudma siis sinna, kuhu ta südamest soovib minna. Ei ole muidugi oluline palju inimene teenib. Oluline on inimesed ja armastus sinu ümber. Tihtipeale on rikaste inimeste elu hingeliselt tühisem, kui vaese inimese elu. Jah, me tõesti elame ühe ja sama taeva all, aga meil kellegil pole sama silmapiir.
sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav eluviis tagas selle, et nad käisid üksteisega palju läbi ning vahetasid teadmisi. Araablased olid igatahes tollal humanistid ja kuna kreeklastest kristlaste palju väiksem humanism neile ei meeldinud siis nad polgasid ka kristlust. Ka ei uskunud nad eriti hauatagusesse ellu. Nad uskusid vaid reaalsesse inimlikku ellu ja selle elu üle valvavasse jumalasse, kes kuulutab preestrite kaudu oma ütlemisi
kohtades ja tavaliselt ei rännanud nad neist kuigi kaugele. Seega kui võtta inimene, kes on jagunenud suhteliselt eraldiseisvateks geograafilisteks rassideks, tuvastas ta mitu erinevat liiki, mis igaüks loodi oma loomiskeskuses. (Gould, 2001). Gould arvab aga, et Agassiz tõmmati polügenismi poole siiski sellepärast, et Ameerikas puutus ta kokku mustanahalistega ja tema polügenistidest kolleegid ilmselt veensid mehel üle minna ühelt uskumuselt teisele. (Gould, 2001). Raamatu autor kirjeldab Agassize argumente polügenismist. Polügenismi teooria ei kujuta endast rünnakut inimkonna ühtsuse piiblidoktriini vastu. Inimesi seob ühine vormiline struktuur ja solidaarsustunne, kuigi rassid loodi eri liikidena. Piibel ei maini mustsete aegade inimestele tundmatuid maailmajagusid; lugu Aadamast viitab üksnes kaukaasia rassi päritolule. (Gould, 2001). Agassiz ei hoidnud ennast tagasi, kui oli vaja välja tuua põhjuseid, miks mustad on
ka muid funktsioone. Moeede juurde hakati looma algkoole, kus petati aabitsat ja koraani, koraani peast oskamine oli piisav kooli lpetamiseks. 4.2 Fatimiidid Fatamiidid tekkisid Egiptuses iiitidest prast revolutsiooni ja nime vtsid nad Muhamedi ttrelt Fatimalt. Saanud vimule aglabiidide asemele, hakkasid nad vallutama abbasiididelt Egiptust, mis lks nende kontrolli alla 960. aastal. Samuti saadi oma kontrolli alla Siinai ja Palestiina, misd oli konfliktis Btsantsiga. Fatimiidid olid uskumuselt siiski sunniidid, kuid nad olid opositsioonis abbasiitidega Bagdadis. Ka vtsid nad kasutusele mitmeid tiendavaid reegleid, mis puudutasid islami kohut ja jumala vimu maa le. Fatimiidid uskusid, et just nemad on iged islami usu petajad ja sunniitidest abbassiidid on usust krvale kaldujad. Ka islamiseerisid nad agaralt Egiptuse kopte ja juute ja just seeprast on tnapeval Egiptuses palju sunniite. Kuid oma usku hoidsid nad vaid likute seas, see polnud mratud rahvale. Liigne
· Müüdid · Legendid(sks ja angloameerika kontekstis) · Memoraadid · Kronikaadid- inimese enda poolt jutustatud oma elulugu Kokkuvõte Tugev seotus loodusega, esivanemate hingega, sõnamaagia, targad;samaanid, ei ole kindlat religiooni loojat, Judaism Sissejuhatus Mõisted: · Judaism-juudi religioossete tõekspidamiste, tavade, normide, mingi ühise kogumi ühine nimetaja. · Juut(jehudi)- rahvuselt kui religiooni uskumuselt; sündinud emaliini pidi või, kes on juudi usu omaks võtnud. · Iisraeliit- tänapäeva Iisreali kodanikud; erinevad iisraelastest · Heebrealane- inimesed, kes kõnelevad heebrea keelt · Iisraelane- inimesed, kes elasid Iisraelis sadu aastaid tagasi. · Judaistika- teadusharu, mis tegeleb juudi kultuuri ja tsivilisatsiooniga. 02.11 Jaan Lahe Statistika · juute maailmas: 13 746 100
annaabi.ee 
