Ristisõdu oli kaheksa ja need toimusid 10961291 aastatel. Ristisõdades olid vastakuti kolm tsivilisatsiooni- läänemaailm, islamimaailm ja Büstsants ning nende kõigi vahel süvenes vaen. Nagu iga sõda tõid ka ristisõjad muudatusi. Mis muudatusi tõid ristisõjad? Ristisõjad Jeruusalemmas ja Konstantinoopolis tutvustasid Euroopat täiesti uue maailmaga. Eurooplaste arenemine sattus ristisõdade mõjul täiesti uuele teele. Ristisõdade ajal tutvusid kristlased teiste usunditega ja nägid, et ka need teevad inimesi õnnelikeks, kuigi nad väga erinevad ristiusust. Selle tagajärjel paljud kristlased loobusid vaatest, et ainult katoliku kirik peab valitsema maailma. Ristisõdadel on ka suur tähendus rüütliseisuse ja rüütlieetika kujunemises. Varem oli kangelaste ajaviiteks tülitsemine, riisumine, tapmine. Ristisõdade ajal tekkis mõiste rüütliaust ja rüütlikohustusest. Rüütel pidi kaitsma nõrku, pidama sõna, kaitsma ristikirikut, võitlema ausalt. Rüüt...
ootab ta ka teiselt osapoolelt. Kuid siis kui käitutakse halvasti, käitutakse ka vastu halvasti. Iga päev me puutume kokku erinevate inimestega ning ka see tähendab mingil määral tolerantsust. Isegi kokkupuuted näiteks kassapidajaga, ka seal me näitame üles tolerantsust, viisakust. Sallivus ei ole alati positiivne, seda saab võtta ka negatiivselt, näiteks võib tuua selle, kuidas suhtutakse erimaade traditsioonidesse või uskudesse. Inimesi kiusatakse taga sellepärast, et mõnele inimesele lihtsalt ei mahu pähe see, et inimesed on erinevad. Kuid inimesed ju ei pea alati kõike sallima ja omaks võtma. Sisemuses me ju tegelikult ei pea sallima näiteks teatud inimest, või meile ei meeldi näiteks teatud inimese kombed ja lihtsalt selle pärast me ei salli teda, me ei ole harjunud sellise käitumisviisiga. Kuid kõike ei pea ju ütlema välja? Siin kohal tuleb jutt juba viisakusest
Tema juhtimisel islamiriik õitses ja laienes. Ta saatis oma väed sügavale Süüria sisemaale, kus need lõid Bütsantsi impeeriumi vägesid. Nad vallutasid Damaskuse ja Jeruusalemma. Nendel vallutatud aladel elasid kristalased ja juudid. Et kiirendada islami levikut siis Omar vabastas muhameedlasi osadest maksudest, kuid teistelt nõudis makse sisse täie rauaga. See andis erilise jõu islami levikule, millega astusid paljud vabatahtlikult islami usku. Samuti suhtus Omar sallivalt teistesse uskudesse, külastades näiteks kristlaste kirikuid. Seda oli siiski rohkem vaja poliitiliselt, et leida vallutustele liitlasi ning mitte sundida vastaseid viimse veretilgani sõdima. Sassanite impeerium pärsias oli sel ajal nõrgenustunud suurtest sõdadest Bütsantsi vastu ja Omaril õnnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa sellest impeeriumist endale saada. Seejärel pöörduti Egiptuse peale, kus veel kord purustati Bütsantsi vägi ja kihutati selle riismed kaugele põhja poole
Tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis püsis orjade tööst ja teiste alade vallutamisest Sellest kasvas välja hiigel Impeerium Rooma peamised kultuuri mõjutajad olid Kreeklased ja Etruskid Etruskid olid selline rahvus, kelle kohta palju midagi ei teada Ei ole teada, kuidas nad Itaaliasse said ja kuidas nende keel töötas Religiooni suhtusid Roomlased pragmaatiliselt ,,Vorst vorsti vastu" religioon Ääretult tolerantne suhtumine vallutatud rahvaste uskudesse ja jumalatesse Religioon võeti Kreeklastelt üle Suhtumine jumalatesse oli asjalik Üksik isikude huvid olid pandud riigiteenistusse Lubimört Enne kinnitati ehituskivid metallist klambritega Silindervõlv oli esimesena kasutuses See ei olnud väga hea, sest kui see liiga suur teha siis see variseks kokku Leiutati ristvõlv Sellega sai suuremaid lagesid võlvida Roomas võeti kasutusele betoon Kasutati Korintose stiili Roomlastel puudus Kreeklastele omane stiil ja maitse
Müsteeriumid. Isise ja Mithra kultus Roomas Roomas valitses teiste rahvaste uskudesse salliv suhtumine. Ainsaks nõudmiseks oli, et austataks ka Rooma jumalaid. Seetõttu kujuneski just Rooma soodsaks paigaks uskude segunemiseks. Viimastel sajanditel enne Kristust toimusid inimeste religioosses maailmapildis sügavad muutused. See väljendus usus uutesse jumalatesse, mis nõudis teistsugust kultuslikku vormi. Tegemist polnud ainult ühe liikumisega, kõigil neil tundus olevat ühine uus arusaam jumalikkusest
Umar kehtestas just muhamedlusele iseloomuliku kalendri, tegi mitmesuguseid uuendusi palvernnakute asjus. Sassanite impeerium Prsias oli sel ajal nrgenenud suurte sdade tttu Btsantsi vastu ja Umaril nnestus 636. aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa impeeriumist endale saada. 637. aastal alustati Egiptuse vallutamist, aastal 641 alistus Babylon. Kik need territoriaalsed vallutamised aitasid islami levikule kaasa. Samuti suhtus Umar sallivalt teistesse uskudesse, klastades niteks kristlaste kirikuid. Seda oli siiski rohkem vaja poliitiliselt, et leida vallutustele liitlasi ning mitte sundida vastaseid sdima viimse veretilgani. 2.3 Uthman 644. aastal suri Umar prslasest ametniku ke lbi ja tema jrglaseks sai Uthman. Ta jtkas eelkijate traditsioone, laiendas samuti riigi piire Btsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. Ajalukku on ta siiski linud phjusel, et ta lasi lplikult kirja panna koraani. Muhamed nimelt oli ise kirjaoskamatu ja tema ajal levis uus
Kuid kristlasi eristas muude jumalate austajatest range monoteism. Nende meelest eksisteeris vaid üksainus Isand Jumal. Kui teiste religioonide järgijad suhtusid lugupidamisega ka võõrastesse jumajatesse, siis kristlaste meelest olid kõik muud jumalused vaid ebajumalad, kelle austamist tauniti ja põlastati. Kristlased nägid üht tähtsamat ülesannet oma usu levitamist uskumatute – paganate – juures ja nad ei jätnud oma suhtumist teistesse uskudesse ka välja näitamata. Neile endile tähendas aga teiste jumalate austamine oma usust lahtiütlemist. Seetõttu ei võinud nad tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele. Selline teisi halvustav suhtumine tekitas paratamatult umbusku ja vaenu kristlaste vastu. Üldlevinud arusaama järgi tõi jumalate põlgamine kaasa nende viha ja kättemaksu. Seetõttu loeti kristlasi sageli süüdlasteks ühte või teist piirkonda tabanud õnnetustes. Rahva hulgas
annaabi.ee 
