Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande. Jänes ja rebane määrasid Emajõe suuna. Mutt kündis esimese vao, mäger töötas veelgi sügavamal, hunt kaevas oma käppadega, karu kandis rasket mulda ning pääsuke ja muud linnud aitasid ka nii kuidas jaksasid. Kui jõesäng valmis sai, tuli Vanaisa tehtud tööd vaatama. Ta oli kõigega rahul ning premeeris loomi tumeda kasukaga. Kõige usinamad olid olnud mutt ja karu. Nemad on üleni musta kasukaga. Kahjuks oli ka neid, kes eriti tööd ei teinud. Üheks selliseks oli hilpharakas, kes eputas teiste ees oma kuldkarva sulestiku ning lummava laulu häälega. Tööd tema ju teha ei saanud, sest oleks muidu oma valged suled ära määrinud. Vanaisale selline edvistamine ei meeldinud, ning karistuseks muutis ta hilpharaka suled mustaks ning ei lubanud tal jõesängist oma jänu kustutada. Oma ilusat laulu sai ta laulda alles siis,
Nii, ongi aeg meestel ja poisikestel metsa poole astuda. Meie, naised ja tüdrukud, lehvitame neile järgi ning soovime head jahiõnne. Loodetavasti saame me täna õhtul kõhu korralikult täis. Mõned tüdrukud läksid nendega kaasa, kuid nad peatuvad metsaserval. Nemad tegelevad korilusega. Kõik läksid oma nurgakesse nokitsema. Ilmselt enamus hakkavad savipotikesi voolima, sest valmis on toodud juba hunnik savi ja taimi ning usinamad ka teokarbitükikesi. Kambapealiku naine alustas lamedapõhjalise kausi tegemist. Keegi pole varem selle peale tulnud. Seal on parem asju hoida. Paljud tüdrukud on ringis tema ümber ning uudistavad. Mina alustan hoopis merevaigust tihase voolimist. Mulle on see raske, sest mu näpud on kohmakad. Peale mitut ebaõnnestumist on merevaigust linnuke minu peopesal, panen ta onni enda aseme kõrvale. Loodetavasti toob see mulle õnne ning järgmine kord ei pilla ühtegi nõud maha. Ema näeb
Mina aga saan hoopis lihtsamalt hakkama. Lugemise alustamine jääb tihti ka viitsimise taha. Kui ikka 300-leheküljeline raamat ette tuuakse ega see tõesti lugema ei kutsu, eriti veel siis, kui vaevlad aktiivsusega kaasnevas ajanappuses. Tänapäeval pole noored inimesed lihtsalt enam harjunud millegi nimel suuremat vaeva nägema. Igapäevane toidumoon tuleb ärimehest isa mantlitaskutest ning endal jääb vaid põhikool või gümnaasium lõpetada. Mõistlikumad ja usinamad aga tajuvad raamatute vajadust ning nende lugemine on pigem rõõm kui piin. Raamatute osatähtsust vähendab ka tohutu kiirusega arenev tehnikaharu- nimelt internet. Pole mingi probleem leida sealt lühikokkuvõtteid või lihtsalt vanemate koolikaaslaste najal oma kolmepurud kätte saada. Internetist on aga kindlasti saanud number üks infoallikas maailmas, võib õelda, et seal on absoluutselt kõik olemas.
nad tüdinevad kõigest palju rutem kui tüdrukud. Poistel on rohkem probleeme keskendumisega, nad on hajameelsemad ja ei pane sageli räägitud juttu tähele, seega on tüdrukud tunnis kergemini juhitavad, sest neil on kergem täita kehtestatud reegleid. Tütarlastega töötamisel mõjub aga hästi meelelise kogemuse pakkumine ja selle seostamine isiklike suhete ja emotsioonidega (Gurian, Ballew 2004: 27). Tüdrukud on usinamad ja püüdlikumad, nende enesehinnang sõltub sellest, kui hästi nad saavad tundides hakkama. Tüdrukute väljalangevus koolist on suhteliselt väike, poisid moodustavad sellest 80%. Ainetundides suudavad tüdrukud edukalt tegeleda ühel ajal mitme asjaga, poisid, aga, kui mõtlevad tunnivälisele probleemile, siis ei näe ega kuule nad õpetajat üldse. Uuringud näitavad, et õpiraskustega tüdrukuid on poistest kaks kuni viis korda vähem.
müües selle Soomes maha. Kultuurilembesemad inimesed said sel moel piiri tagant näiteks osta kvaliteetsemaid ja Nõukogude Liidus mitteavaldatud muusikute heliplaate. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Valuuta eest kauplemine hoogustus 1980. ja 90. aastate vahetusel, kui Soome reisiti eesmärgiga seal valdavalt mitteametlikult lihttööd teha. Seejuures oli üheks populaarsemaks ametiks suvine maasikakorjamine, mille tasuks saadud markade eest tõid usinamad koju pruugitud sõiduauto. Kaasatoodud valuuta eest osteti ja müüdi kaupu ka ajalehekuulutuste vahendusel, objektiks enamasti jällegi rublade eest kättesaamatu defitsiit. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Järjest devalveeruva Nõukogude rubla asemel olid konverteeritava valuuta teenimise allikaks esimesed soomlaste või rootslaste osalusel tekkinud ühisfirmad, kus palka maksti osaliselt valuutas
Kordamisküsimused 1) Millised tegurid ja kuidas kahjustavad keskkonda põllumajanduses? · Kestev põllumulla kurnamine - kõrbestumine · Metsade mahavõtmine - kasvab CO2-e hulk atmosfääris, ökosüsteemid hävivad · Karjamaade laiendamine - ökosüsteemid hävivad, degradatsioon · Maaviljeluse levik ebasoodsamatele aladele-erosiooni oht, muldade degradatsioon, kõrbestumine. · Suurfarmidel tekib läga - põhja- ja pinnavee reostus · Kuntslik niisutamine - põhjavee tase alaneb, pinnas sooldub. · Pestitsiidide kasutamine, ülemäärane väetamine veekogude kinnikasvamine, kasulike organismide hävimine. · Monokultuuride kasvatamine pinnase erosioon, taimehaiguste ja kahjurite levik, mulla viljakuse langus. · Maaviljeluse ja loomakasvatus - metaani hulga kasv atmosfääris ( 1 % aastas) 2) Mis on muldade degradatsioon? Mis on selle põhjuseks? Muldade kahjustumine ja mullaviljakuse vähenemine (o...
Näiteks saab otsustada, et igast klassist küsitleme 5 poissi ja 5 tüdrukut, kelle valime välja loteriimeetodil (st juhuslikult). Teine võimalus on loobuda esinduslikkuse taotlemisest ning jagada küsimustikud ainult nendele lastele, kes on avaldanud soovi kaasa lüüa. See on uurijale mugavam viis, mistõttu niisugust valikut nimetatakse ka mugavusvalimiks. Tõenäoselt soovivad küsimustikku täita aktiivsemad lapsed, usinamad õppijad, võib-olla pigem tüdrukud kui poisid; ühesõnaga see vastajate kogum pole vähendatud peegelpilt kogu kooli õpilaskonnast. Ka niisugust uuringut võib teha, eriti õpilasteaduses. Tähtis on aga see, kuidas uurimistöö tulemusi sõnastatakse. Viimasel juhul ei saa me üldistada vastuseid kogu kooli õpilaste kohta, veelgi enam õpilaste kohta tervikuna. Allpool on kolm näidet selle kohta, kuidas tulemusi korrektselt sõnastada, arvestades valimi iseloomu. A
endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Mare Müürseppa tsiteerides on ,,eesti lastekirjandus vahepealsest viletsusest välja saanud ja mõjub kui tasakaalus elujõuline metsakooslus siin on nii põlispuid, tugevaid tammi ja kõrgeid kuuski kui ka toredat noort habrast rohelust". (Müürsepp 2005a: 42). 1990ndail domineerinud kunstmuinasjutt on eesti lastekirjanduses jätkuvalt populaarne ka 2000ndatel. Ühed usinamad fantaasiamaailmade loojad on eesti lastekirjanduse klassikud Aino Pervik ja 2005. aastal lahkunud Edgar Valter ning uutest autoritest Andrus Kivirähk. Tasapisi hakkavad kunstmuinasjutu kõrvale tekkima ka reaalelu kajastavad raamatud. Vana kaardiväe kõrvale ilmuvad uued tulijad. Populaarseim kunstmuinasjutulise maailma autor on Andrus Kivirähk, kelle loodud õnnelikku ja harmoonilist maailma võiks määratleda utoopiana. ,,Lotte" maailm
annaabi.ee 
