Liidu osaks. 1991. aasta augustis Venemaal toimunud ebaõnnestunud riigipöördekatse järel võimalus avanes, kuulutati end taas iseseisvaks. Kultuur Ida-Virumaa kultuurielu on väga huvitav, kõrvuti põlisrahva, eestlaste rahvuskultuuri arendamise ja säilitamisega, tegutsevad siin ka arvukad vähemusrahvuste kollektiivid. Seal kultuurimaastikul kohtab üldiselt venelaste, valgevenelaste, ukrainlaste, sakslaste, ingerisoomlaste, tatarlaste, poolakate , juutide , usbekkide ning tsuvasside laulu- ja tantsukollektiive. Maakonnas tegutsevad ka veel ühed Eesti vanemad kollektiivid - 1855. aastal asutatud Lüganuse laulukoor ja 1862. aastal asutatud Jõhvi segakoor HELI. Rahvatantsukollektiividest tuntumad on tantsuansambel VIRULANE, Jõhvi naisrahvatantsurühm GEVI, Sillamäe SUVENIIR ja Narva JUN-OST tantsurühm. Keskond Keskkonnakaitse on olnud Ida-Virumaal esmatähtis juba alates iseseisvusaja algusest
aastal. 5. detsembril 1936 muudeti Kirgiisi Nõukogude Sotsialistlik Vabariik Nõukogude Liidu vabariigiks. 1920-nendatel aastatel Kõrgõzstani kultuurne, hariduslik ja sotsiaalne elu arenes märgatavalt. Kirjaoskus arenes suuresti ja standardset kirjakeelt tutvustati. Majanduslik ja sotsiaalne areng ei olnud märgatav. Mitmed Kirgiisia kultuurilised aspektid säilitati hoolimata Stalini aegsest natsionalistide tegevuse mahasurumisest. 1990. aasta juunis etnilised pinged Usbekkide ja Kirgiislaste vahel kerkisid üles Osi oblastis, kus Usbekid moodustasid suurema osa populatsioonist. Järgnesid vägivaldsed kokkupõrked ning jõustusid riiklik hädaolukord ja liikumiskeeld. Olukord ei taastunud enne augustit. 1990-nendate algusaastad tõid mõõdukaid muutusi Kõrgõzstani. Selleks ajaks oli Kõrgõzstani Demokraatlik Liikumine märkimisväärse poliitilise mõjuvõimuga ja parlamendi toetusega. 1990. aasta oktoobris valiti presidendiks Askar Akayev, liberaalne
saj hakkas safaviidide valitseja rahvast rõhuma, siis tuli appi suur kangelane Köroglu. Köroglu isa ütles tallimehele, et see valiks välja kõige parema hobuse. Ta valis välja kaks koledat varssa ja saatis need valitsejale. Valitseja lasi tallimehel silmad peast välja 16 torgata. Tegelikult oli aga tegu võluhobustega, need saavad Köroglu hobusteks. Vastuseks isa ja tallimehe kurvale saatusele hakkab ta pidama valitseja vastu sissisõda. Usbekkide kirjakeel algas Aliser Navoiiga (14411501). Tema lemmikteos oli ,,Lindude keel". Turgi poeesia alguseks peetakse Yusuf Has Hacib'i teost ,,Kutadgn bilig" (,,Teadus sellest, kuidas olla õnnelik"). See valmis u aastal 1070, kirjeldab ideaalse valitseja elu. Turgi keele sõnaraamatu kirjutas Mahmud Kasgari ,,Diwan Lugat (a)t-Turk" (,,Turkide keele sõnaraamat"). Kasgari rändas palju, oli väga sõjakas. Rännakute jooksul kogus ta kokku sõnu, luulekatkeid, lauseid
(A. Kahhar, Aidõn). Teiseneb naise kuju. Kirjutatakse emadest, õdedest, naistest, kes on kellegi rindele saatnud ja asendavad neid töörindel (Aidõni ,,Tulised südamed", A. Kahhari ,,Naised", [Said Ahmadi ,,Mastan Baba"]. Sõjaaja proosale oli omane lihtne süzee. Pärastsõja aastail muutus juhtivaks zanriks taas proosa, proosast omakorda romaan. Peamiste teemadena käsitleti sotsialistliku ühiskonna arengut; nõukogude võimu kindlustamist külas; naise suuremat rolli ühiskonnas; usbekkide vanemat ajalugu, revolutsioonilise alge tekkimist; noorsooprobleeme; internatsionalismi. 49 Sulane ei tahtnud hobust kolhoosile anda. Vaimulik ja bai otsustasid võita ta enda poolele. Religioosne sulane keeldus sobingus osalemast. Ent hobune jäi haigeks ja suri. Sulane, kes nägi selles jumala karistust, läks mulla juurde. Too tõukas teda. Sulane nägi enda eksimust pühaduse suhtes
annaabi.ee 
