aastal Louviers`s. Nõidumisega mitte otseselt seonduvaina on need juhtumid ometigi kõnekad näited selle kohta, kuivärd kogu ühiskonda oli haaranud nõiausu ja Kuradi kummardamise paine ning mismoodi hirmunud ja sisendusele vastuvõtlikud inimesed hakkasid teatud tingimustes varmalt uskuma oma osadusse Saatanaga. Üks ehedamaid näited sellest on Louduni nunnade lugu, mille on teinud kurikuulsaks Aldous Huxley romaan ja Ken Russelli film, vajab natuke lisandusi. See sai alguse Loudini ursuliinide nunnakloostri pihiisa Urbain Grandier`vaenlaste vandenõust. Abtiss ja mitu nunna teesklesid, et on kurjast vaimust vaevatud ja süüdistasid isa Grandier`d enda äranõidumises. Nad etendasid krambihooge, püherdasid maas, lällutasid ning süüdistasid Grandier`d paljudes siivutustes. Grandier polnud küll eeskujulik preester, end tõendus selle kohta, et ta on nõid, oli kavalalt sepitsetud, kaasa arvatud üpris kohtlane väidetav leping, mis oli kirjutatud paremalt vasakule
nn katoliiklik reformatsioon uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Trento kirikukogu otsused oli ligi 20 aastat koos. Eesmärk oli katolik kirik kokkuvõtta pärast reformatsiooni. Esialgu on kirikukogu nõus sõlmima kompromisse/lepinguid protestantidega. Üldine eesmärk on ennast selgelt piiritleda, mitte mingeid järeleandmisi protestantidele, kinnitatakse seitse sakramenti ja paavsti 16 ilmeksimatus, piiblitõlke ainuõigus kirikul
inkvisitsioonile. 1559. aastal avaldati keelatud raamatute nimekiri Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon – uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ning koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümne kolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik kakskümmend viis senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal
maapagenduses, kus talle võimaldati siiski oma uurimistööd jätkata. Inkvisitsioonist olulisematki osa etendas nn katoliiklik reformatsioon, uuendusliikumine katoliku kirikus eneses. Katoliku kiriku uuenemisega kaasnes vagadusideaali taassünd. Loodi uusi vaimulikke ordusid: 1528. aastal kaputsiinid (said oma nime teravatipulise kapuutsi järgi), kes võtsid missiooniks vaeste ja haigete eest hoolitsemise; 1535. aastal tütarlaste kasvatuse ja koolitusega tegelev ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajajaks sai baski päritolu aadlik Ignatius Loyola (14911556). 1521. aastal sai ta sõjateenistuses olles raskelt haavata: kahurikuul purustas parema jala reieluu. Valesti kokku kasvanud luud murti uuesti lahti ning jalga venitati pikemaks, mis tollastes oludes ei erinenud palju piinamisest. Kogetud kannatused viisid Loyola usulise ärkamiseni. Ta loobus kogu oma varast ning suundus Pühale Maale moslemeid kristlusesse pöörama
annaabi.ee 
