Egiptusesse. Aastal 215 rüüstas ta kättemaksuks sõnakuulmatuse eest Aleksandria linna Egiptuses, tappes üle 20,000 inimese. Aastal 216 alustas ta uut sõda Pärsiaga Caracalla toetus sõjaväele, tõstes nende palka ja püüdes end näidata sõduritega võrdsena, täpselt nagu isa oli talle soovitanud. Ometigi löödi ta aprillis 217 maha Carrhae linna lähedal (tänapäeva Kagu-Türgis), kus ta teel Edessa linna urineeris, ühe oma ihukaitseväe sõduri poolt väidetavalt kättemaksuks selle venna hukkamise eest. Sõdur ise, Julius Martialis, tapeti vibuküttide poolt põgenemiskatsel. See oli ametlik selgitus ta surmale, mille andis ta ihukaitse ülem ja tulevane keiser Macrinus. Caracalla ema Julia Domna oli 217. aasta sõjakäigul temaga kaasas ja suri peagi pärast poega, sooritades enesetapu (näljutas end surnuks, ta põdes ühtlasi rinnavähki). Ehkki ta ei
Hälbelisel käitumisel on kaks raskusastet, milleks on kriminaalsus ja deviantsus. Kriminaalsuseks nimetatakse formaalsete normide rikkumist, kus karistused on rangelt paika pandud. Deviantsuseks nimetatakse mitteformaalsete normide rikkumist. See on tunduvalt laiemate piiridega kui kuritegevus ja sageli ei ole see seadusega karistatav. Hälbekäitumist oli näha kohe filmi alguses, kui kaukaaslased tulid Ivo maale. Üks kaukaaslane tuli Ivo garaaži sisse ja kutsus ta välja, samal ajal urineeris teine kaukaaslane tema hoovis. Ivo ei teinud kaukaaslase hälbeliselt käitumisest välja. Põhjus, miks kaukaaslased tulid Ivo maale, oli see, et nõuda sealt süüa ja juua. Kuid Ivo jäi seejuures väga rahulikuks ja kannatlikuks, olles samas väga abivalmis andes neile süüa kaasa. Samuti ei näidanud ta välja arglikkust. Antud stseenis oli tegemist deviantse hälbega, kuid kui Ivo poleks olnud nii rahumeelne vaid oleks hakanud kaukaaslasele
JOSEPH BEUYS: "Koiott. Mulle meeldib Ameerika ja mina meeldin Ameerikale". Performance toimus René Blocki galeriis NY-s 1974 aastal. Beuys saabus Düsseldorfist JFK lennujaama, kust kiirabiauto viis üleni vildi sisse mähitud kunstniku lennujaamast otse galeriisse, kuhu ta jäeti kahekesi Texase koiotiga. Beuys rääkis loomaga, helistas trianglit, mängis makilindilt helisid. Maha oli laotatud 50 "Wall Street Journal"-i (Ameerika majanduse võimsuse kroonika), millele koiott urineeris. Iga päevaga loom rahunes järjest enam ning kohanes kunstnikuga. Performance'i lõpuks näis loom kurb, et ta lahutati kunstnikust. Koiott - ameerika indiaanlaste püha loom enne valgete tulekut. Harmoonia looduse ja inimese vahel, mis on tänapäeval kadunud materialismi ja tehnoloogia ummikusse. Kaasaja inimene - haavatud, haige olend (s.o. de facto Ameerika + "läänelik" seisund). Seetõttu algas performance kiirabiautoga. Ameerika ja Lääne maailm loob antagonismi
JOSEPH BEUYS: "Koiott. Mulle meeldib Ameerika ja mina meeldin Ameerikale". Performance toimus René Blocki galeriis NY-s 1974 aastal. Beuys saabus Düsseldorfist JFK lennujaama, kust kiirabiauto viis üleni vildi sisse mähitud kunstniku lennujaamast otse galeriisse, kuhu ta jäeti kahekesi Texase koiotiga. Beuys rääkis loomaga, helistas trianglit, mängis makilindilt helisid. Maha oli laotatud 50 "Wall Street Journal"-i (Ameerika majanduse võimsuse kroonika), millele koiott urineeris. Iga päevaga loom rahunes järjest enam ning kohanes kunstnikuga. Performance'i lõpuks näis loom kurb, et ta lahutati kunstnikust. Koiott - ameerika indiaanlaste püha loom enne valgete tulekut. Harmoonia looduse ja inimese vahel, mis on tänapäeval kadunud materialismi ja tehnoloogia ummikusse. Kaasaja inimene - haavatud, haige olend (s.o. de facto Ameerika + "läänelik" seisund). Seetõttu algas performance kiirabiautoga. Ameerika ja Lääne maailm loob antagonismi