Oleg Orlov on laulnud selliste kuulsustega nagu Irina Arhipova, Galina Visnevskaja, Sarah Brightman, Inesa Galente jt. Lauljakarjääri kõrval töötab ta ka laulupedagoogi ja koolmeistrina ning on meistersportlase kandidaat sambos. Jassi Zahharov, kes mängis Tomski osa, on eesti ooperilaulja (bariton). Ta on alates 1997 aastast "Rahvusooper Estonia" solist. Enne seda oli ta solist "Vanemuises" teatris. Lõpetas Tartu kaugõppekeskkooli ning on veel õppinud Ida Urbeli balletistuudios ja tartu 2. Keskkoolis.Ta on esinenud paljudes välisriikides - Saksamaal, Rootsis, Soomes, Tsehhis, Rumeenias jm. Tema repertuaari kuuluvad sellised baritoni suurrollid nagu Rigoletto, Jago, Boccanegra, Nabucco, Germont, di Luna, Macbeth. On ka võitnud mitmeid auhindu: Georg Otsa preemia, Tartu Kultuurikapitali aastapreemia ja Suure Vankri muusikaauhind. Ooper põhines samanimelise Aleksander Puskini jutustuse järgi ja oli kolm vaatust, mis jagunesid omakorda 7
RAHEL OLBREI (18981984) oli tantsija Estonias aastast 1920 oli E.Litvinova õpilane 1926 moodustas oma balletigrupi, kellele tantsutunde andis 1939.a. esietendus Vanemuises esimene professionaalne balletietendus (Balletimeistriks oli Ida Urbel) 7 Nõukogude okupatsiooniperiood Moderntants Moderntants ei olnud sel ajal lubatud tantsu zanr (Kuid moderntantsu traditsioon elas varjatud kujul edasi Ida Urbeli, Helmi Tohvelmani, MaiEster Murdmaa (1938) ja Ülo Vilimaa (1941) loomingus. Perioodi iseloomustab etnograafilistele teostele koreograafia loomine Antud perioodil valmisid ka Eesti esimesed oma balletid E.Tubina "Kratt" ja E.Kapi "Kalevipoeg" Tuntumad tantsijad sel perioodil: Helmi Puur (1933) ja Udo Väljaots (19161979) 1960.a paiku tekkis akadeemilise klassikalise balleti kõrvale ka kaasaegsem ballett. Rahvusliku Koreograafia Kooli õpilased: Ü.Ulla, T
1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios. 1941 - Ida Urbel lavastas Pugni-Glieri "Esmeralda", esimese õhtut täitva balleti Vanemuises.
1925-1931 - oli teatri eesotsas Voldemar Mettus. Teatri külastatavus langes, võlakoorem kasvas. Direktoriametit pidasid lühemat aega August Gailit ja August Sunne. 1935 - sai direktoriks Otto Aloe, draamalavastajaks Kaarli Aluoja, ooperilavastajaks Eino Uuli, liikumisjuhiks Ida Urbel, dirigendiks Juhan Simmi kõrvale Eduard Tubin. Esimene eesti rahvuslik ooper, Aava "Vikerlased", lavastati Vanemuises 1935. aastal. Olulise koha omandas ooper. 1939 - jõuti Ida Urbeli eestvõttel esimese iseseisva tantsuetenduseni, milleks oli P. Tshaikovski "Karnevalisüit". 1937-1939 - ehitati uus, 500-kohaline teatrisaal. Vana teatrisaal ehitati ümber kontserdisaaliks. 1940 - pärast Eesti annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu määrati Vanemuise juhiks Kaarel Ird. Ta oli 1934-1936 õppinud Tartu Draamateatri Seltsi Näitekunsti Stuudios. 8 Eesti Draamateater
mistõttu juurviljakujulisi ja muid sarnaseid maju ei kaalutudki. Hoone on konstruktsioonilt üsna lihtne, väga minimalistliku vormiga, õige suuruse, proportsiooni ja fassaadikattematerjaliga – tartule omaselt telliskiviga. Veelkord võib mainida, et ehituse muutis keeruliseks maastik. Kui esimesele korrusele mäe sisse ulatuvate parklate rajamiseks tuli toomemäe nõlv püstloodis lahti kaevata, mis tekitas hirmu, et mägi hakkab kaela vajuma. Emil Urbeli arhitektibüroo lihtne ja minimalistlik töö on Tartus väga omalaadne ning hakkab selles mõnes mõttes hoogsas linnaruumis töötama neutraalsema või rahulikuma elemendina. Kui vaadata selle hoone eeskujusid või tõmmata pralleele, siis üsna lähedalt sarnaneb sellele 1976
1980. aastal esietendus “Vanemuises” aga kobson (“Elu tsitadellis” jt.), Aadu Hint ja Jo Eesti esimene rokkooper (Raimo Kangro hannes Semper. 1950ndate teisel poolel surutis Andres Valkoneni “Põhjaneitsi”). Balletti kandis nõrgenes, Moskvas Stanislavski õpilaste juures 1940. ja 1950. aastail eeskätt Ida Urbeli lavastajakoolituse saanud Voldemar Panso lavastajategevus. 1960ndaist alates olid juhtimisel alustas 1957. aastal Tallinna Riikliku keskseteks lavastajateks Mai Murdmaa Konservatooriumi juures tööd lava “Estonias” ja Ülo Vilimaa “Vanemuises”. kunstikateeder. Seal koolituse saanud noored Kõigi armastatud ja kõrgetasemeliste
annaabi.ee 
