Nad elavad Põhja- ja Kesk-Ameerikas, Kirde-Euroopas ,Sise-, Ida- ja Kagu-Aasia okas- ja segametsades. Eestis elutseb peamiselt Alutaguse metsades ja on kantud punasesse raamatusse. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha, kuid asub elama ka tema jaoks pandud pesa- kastidesse. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid, urbasid, noori võrseid, puukoort, okkaid ja käbisoomust. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Lendorav poegib 1-2 korda aastas. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane?
Lehe läbimõõt on umbes 1 cm. Tihti aga on erinevalt teistes kaskedest tema lehtede laius suurem kui pikkus. Need lehed on andnud põõsale ka nime litterkask. Sookask (Betula pubescens) Kase oksad on rippuvad, tüvi peaaegu aluseni valge või õhukese musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Leht on ümarjas. Sookase lehed on söögiks kitsedele ja vaksikute röövikutele, linnud söövad pungi, kase õisi ja urbi. Urbasid on kasel kahesuguseid: ühed on isasõitega, mis ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad kevadel ja on isasurbadest lühemad. Vili on kahe tiivaga pähklike. Madal kask(Betula humilis) Madal kask on kaseperekonna liikidest üks tavalisemaid rabastuvates metsades, sooniitudel, madalsoos, siirdesoos ja isegi päris rabas. Harilikult on ta kuni inimesekõrgune põõsas, vaid harva veidi pikem. Ta on
musta korbaga. Sookase noored võrsed on tihedalt rohekashallide karvadega kaetud. Sookasel on kahesuguseid urbasid: ühed on isasõitega, need ilmuvad puule juba sügisel ning on suhteliselt pikad; teised on emasurvad, need tekivad alles kevadel ja on isasurbadest lühemad.
Kasutatakse dekoratiivsete sügisvärvuses lehtede tõttu iluaianduses, kiviktaimlates. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht. 29. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp: Lepa perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlevad heitlehised puud ja põõsad. Lehed elliptilised või munajad, kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed. Sügisel rohelised, tõstavad mullaviljakust. Isasõied mitmekaupa rippuvates urbades. Emasõied moodustavad käbikujulisi urbasid, kus moodustuvad kahe tiivaga, üheseemneline pähklike. Õitseb aprillis-mais. Juurestikus õhulämmastikku siduvad mügarpakterid. Puit roosakasvalge kuni punakaspruun, pehme, kerge, kergesti töödeldav. Liike 30 (hall, sanglepp). Levinud Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas. Puitu kasutatakse mööblitööstuses, siseviimistlustöödel, kütteks, puusöe valmistamiseks ja liha ning kala suitsutamisel. Samuti sobib kasutata haljastuses.
Andides. Peamiselt elliptilised või munajad kahelisaagja servaga või madalalt hõlmised lihtlehed asuvad vahelduvalt võrsel ning sügisel rohelistena (lehtedes klorofüll ei lagune) ja toitainerikastena varisedes ning kiiresti maapinnal kõdunedes tõstavad kasvukoha mullaviljakust. Õitsevad tavaliselt varakevadel.Isasõied asuvad mitmekaupa rippuvates urbades võrse tipuosas, isasõitest allpool asuvad emasõied moodustavad aga peajaid või käbikujulisi urbasid. Kahe külgmise kitsa puitunud tiivaga vili (seeme) on pähklike, mis asub puitunud viljaurva("lepakäbi") soomuste vahel. Paljud liigid uuenevad hästi vegetatiivselt (juure- või kännuvõsust). Enamik liike pioneerpuuliigid asustavad esimestena raiesmikke,põlendikke, söötis põllumaid. Hästiarenenud pinnalähedasel juurestiku peenjuurtel esinevad õhulämmastikku siduvad mügarbakterid (Frankia), mis moodustavad juurtel suuri juuremügaraid ehk nooduleid
lihtlehed asuvad vahelduvalt võrsel ning sügisel rohelistena (lehtedes klorofüll ei lagune) ja toitainerikastena varisedes ning kiiresti maapinnal kõdunedes tõstavad kasvukoha mullaviljakust · Õitsevad tavaliselt varakevadel. Isasõied asuvad mitmekaupa rippuvates urbades võrse tipuosas, isasõitest allpool asuvad emasõied moodustavad aga peajaid või käbikujulisi urbasid · Kahe külgmise kitsa puitunud tiivaga vili (seeme) on pähklike, mis asub puitunud viljaurva ("lepakäbi") soomuste vahel · Enamik liike pioneerpuuliigid asustavad esimestena raiesmikke, põlendikke, söötis põllumaid. · Puit on pehme, kerge, mitte eriti elastne, väga kergesti töödeldav, värvuselt roosakasvalge kuni punakaspruun (õhu käes seismisel tumeneb). Kasutatakse mööbli-,
annaabi.ee 
