dramaatilised oratooriumid (10), operetid (3), balletid (17), sümfooniad (5), süidid, sümfoonilised poeemid, prelüüdid jt orkestriteosed (kokku 11), kontserdid (2 tsellole, orkestrile ja flöödile ning inglissarvele ja keelpillidele), kantaadid ja oratooriumid (5), kammerinstrumentaalteosed, klahvpillimuusika, romansid ja laulud, muusika draamaetendustele (ca 30), muusika kuuldemängudele ja filmidele (40), kirjandusteosed (2). 1920. aastate teises urbanistlikus teoses Rugby (1928) püüab helilooja kõlavaks muuta inimese musklienergiat. Järk-järgult loobus Honegger programmiliste impulsside kasutamisest orkestriteostes ning pöördub tsükliliste teoste poole, kirjutades rea kontsertmuusika oopuseid Concertino klaverile ja orkestrile (1924), Kontsert tsellole ja orkestrile (1929). Sümfooniazanri poole pöördus Honegger 1930. aastatel. Ta on kirjutanud viis sümfooniat kõik kolmeosalised. Emotsionaalsed keskpunktid asuvad
eelistavad ,,parke", kus oleksid mänguväljakud, pingid istumiseks, lauad jne. Linnalikku keskkonnaga harjunud generatsioon vajab rohelust ning parke. Aga kui sellised kohad ei ole korrastatud, reguleeritud ning teatud taimed aedadega piiratud, siis ei suuda need pargid sellist mitmekesisut korralikult edasi anda. Naabruses olevatel parkidel on oluline mõju ökosüsteemide mõjutamisel nii temperatuuri, kui vee muutustel. Urbanistlikus kohas on pargid hädavajalikud, et ruum otsa ei saaks. Parkide arhitekti on teinud samuti majade äravoolud parki jooksma, et soodustada hüdrolatsiooni parkides. Järgmine samm urbanistlikus rohealades oleks kinniste rohealade ehk parkide suurendamine, et parandada linna üldist muljet. Jällegi peavad pargid täitma mitut rolli, puhastama õhku, imema tänvatelt vett endasse jne. Kui me isegi loome keset linna veidike metsikut loodust,
Kuidas on võimalik iseloomustada inimesi konsumerismi kõrge tasemega ning inimesi tarbimisliku ükskõiksuse kõrge tasemega? Allikas: Keller, M. ja Kalmus, V. (2004). Konsumerismist tarbimisliku ükskõiksuseni: tarbimus- orientatsioonid tänases Eestis. Kalmus, Veronika; Lauristin, Marju; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (Toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 201 - 216). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 6. Linnad ja elamine urbanistlikus keskkonnas. Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades; · linnastumine e urbaniseerumine vs urbanism,; · linna elutsükli teooria: urbaniseerumise, suburbaniseerumise, deurbaniseerumise, reurbaniseerumise etapid · murdeperioodi teooria; · linnastumise erijooned sotsialismimaades;
Üsna valdavalt naisluuletajate teema. Kangrol ei tule otseselt feminism välja, aga leiab ikka. Kangro luuletustes sotsiaalne ja poliitiline kallak. Teksti loogikad on erinevad. Kangro luulel fraasitasandil ei pruugi olla midagi eriskummalist. Kangrol fraas on selge ja puhastatud. See, kuidas suurem tervik moodustub, tekib mõttekohti või pausi. Ütlemata jätmine, teatav elliptilisus on omane. Äkiline kontrast, mis on Kangrole oluline. 24. Mida on eesti uuemas urbanistlikus luules peetud ,,tõeliseks eluks" ja kuidas seda kujutatakse (fs'i ja/või Jürgen Rooste jt loomingu näitel)? Selle sajandi alguses, fs'i luulekogu (2004) tollal algatas laine. Ei saa öelda, et kirjanikud hakkavad fs'i moodi kirjutama. Jürgen Rooste ja fs on kaks juhtautorit, mõlemal sotsiaalne vaatenurk. Vaatenurga teadvutamine muutus 2004-2005 eriti tähtsaks. Fs ja Rooste kaks meesautorit kujundavad nullindatel välja kaks paralleelselt sotsiaalse kallakuga luulelaadi.
annaabi.ee 
