Olles lugenud läbi artikli, võin öelda, et ma ei arva, et pealkiri oleks sobiv tekstile. Loodusest kui lõbustuskohast räägib, vaid kõigest viiendikus tervikust. Pigem noomib Hendrik Relve eestlasi metsanduse osas, kirjeldab eestlaste hirmu tundmatuse ees ning näitab, miks me ikka pole metsarahvas. Teiseks tuleb vastata küsimusele, milles seisneb tänapäeva Eesti inimeste võõrandumine loodusest ja mis on selle põhjustanud. Võõrandumine sai alguse urbaniseerumisest. Hendrik Relve selgitab artiklis oma arvamust : „Mõeldakse umbes nii: linn on see, kus töötan ja teenin raha, aga mets ja loodus on see, mida kodumaana hoida ja armastada.“ Eelmisel sajandil hakati Eestis järjest maalt linna kolima ning linnast sai selle elanikele koht, kus veedeti ja veedetakse kõige rohkem aega. Paljud inimesed töötavad linnas ning loodusesse minekuks ongi aega vaid vabadel hetkedel. Selles seisnebki loodusest eraldumine.
....... 13 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Maailmas on 143 miljonit suhkruhaiget. IDF prognoosib agaaastaks 2025 diabeeti haigestunute kasvu kuni 300 miljoni inimeseni. See on tingitud valdavalt rahvastiku kasvust, vananemisest ja urbaniseerumisest. Arenenud maades prognoositakse diabeedi haigestunute kasvu kõige rohkem just majanduslikult produktiivses eas (vanuses 20...44 ja 45...64 eluaastat). Isegi, kui me ise ei haigestu diabeeti, on väga oluline tunda selle sümptomeid, eriti veel meil, kes me õpime kosmeetikuteks ja teeme klientidele pediküüri. 3 DIABEET
Sündis Aafrikas, vene juudi perekonda Õppis õigusteadust 1934 õppis Oxfordis, 1936 naasis Aafrikasse 1941-47 RLI liige ja direktor Barotseml uuris hõimuühiskonna kohtuprotsesse 1947 läks Oxfordi õpetama, 1949 Manchesteri antropoloogia professoriks Manchesteri antropoloogiakoolkond tekkis Gluckmani juhtimise all, kuni 1971 oli seal professor Oli ka poliitaktivist, kolonialismi-vastane, huvitus sotsiaalsetest konfliktidest, rassismist, urbaniseerumisest, töölismigratsioonist Välitöö Zulude juures, 1936: Analüüsib erinevate konfliktide vorme The Kingdom of the Zulu of South Africa, 1940; Analysis of a Social Situation in Modern Zululand, 1940 Tuleks uurida terveid sotsiaalseid süsteeme ja mis need on sisaldab endas ka valgeid Tuleb tunnistada heterogeensete gruppide olemasolu Aafrikas, ehkki seal sees esineb konflikte Vaatles ühiskondi laiemas ajaloolises kontekstis
sotsiaalse organisatsiooni vahel võib samuti olla mitmeti mõistetav. 16 MITMEKORDSETE TRADITSIOONIDE VÕISTLUS LINNA ANTROPOLOOGIA : MUUTUS JA PIDEVUS Suurim sotsiaalne ja kultuuriline muutus pärast II MS on urbaniseerumine. Urbaniseerumisel on mõtmeid põhjuseid. Nendeks võivad olla parem töö, kõrgem palk, suuremad võimalused, lihtsam elu. Esimesel linnastumise antropoloogilisel uurimisel uuriti sotsiaalseintegratsiooni kvaliteeti, mis on mõjutatud urbaniseerumisest. Sugupuul põhinevas ühiskonnas muutusid töölised individuaalsemaks ning osaks maailma majandusest. Linnades sai riiete ostmine investeeringuks. Kontrast erinevate gruppide vahel sai linnas rohkem nähtavaks, kui maa piirkonnas. Samuti muutus urbaniseerumise tõttu kultuuriliste sümbolite, traditsioonide ja sotsiaalsete organisatsioonide tähendus. KEERUKUSE KAVANDAMINE
20.2. Millest sõltuvad sünni-, viljakuse- ja surmamäärad ühiskonnas? Sünnitaja vanusest, üldisest viljakusest riigis, riigi arengutasemest, naiste haridustasemest, linnastumise tasemest, vaesusest ja sotsiaalsest klassist, sissetulekuerinevusest, poliitiliste ja religioossete juhtide seisukohast pereplaneerimise suhtes, vanade- ja sotsiaalhoolest (pension ja hoolekandesüsteem), naiste õigustest ühiskonnas (peres) ja migratsioonist. See kõik oleneb moderniseerumisest ja urbaniseerumisest, industrialiseerimisest ja sekulariseerimisest. 20.3. Kuidas kajastada kiiret, aeglast ja negatiivset rahvastiku kasvu rahvastikupüramiidi abil? 20.4. Kuidas rahvastiku vanuseline ja sooline kooseis aitab meil mõista ühiskonnaelu erinevaid aspekte? See aitab ennustada tulevast rahvastiku koosseisu ja rahva jätkusuutlikkust. Aitab mõista nt pensioniiga või majanduse mõju sündidele vms. 20.5
annaabi.ee 
