Tuumkütused Ressursi olemus ja teke ❖ Tuumaelektrijaamades toodetakse 19,6% kogu maailma elektrienergiast ❖ Koosneb reaktiivsest osast, uraanist, plutooniumist. ❖ Kõige tavalisemad tuumkütused on uraan-235 ja plutoonium-239 Leiukohad ❖ Peamiseks toormeks on uraan, mida leidub pea kõikjal maakoores ❖ Umbes 64% maailmas kaevandatud uraanimaagist pärineb kolmest riigist: ➢ Kasahstanist 36,5% ➢ Kanadast 15% ➢ Austraaliast 12% https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a4/Karte Urangewinnung.png Kasutamise võimalused ❖ Tuumareaktorites energia tootmiseks http://www.kiip.ee/wp-content/uploads/2014/08/Tuumar eaktor.jpg Tuumakütuse tsükkel http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/tuumak%C3%BCtuse_ts%C3%BCkk
Suuremad jõed: Rio Grande, San Juan, Pecos, Canadian. Suuremad järved: Santa Rosa, Conchas, Navajo, Elephant Butte Reservoirs. Rahvaarv: 1 739 844. Haldusjaotus: 33 maakonda. Rahvastikutihedus: 14,3 inimest ruutmiili kohta. Etniline koosseis: 86,3% valgenahalisi, 2,6% mustanahalisi, 9,5% indiaanlasi, 1,5% asiaati. Pealinn: Santa Fe. Suuremad linnad: Albuquerque, Las Cruces, Santa Fe, Roswell. Majandus: Esikohal on mäetööstus. New Mexicost saadakse põhiosa USA uraanimaagist. Kaevandatakse kaalisooli, vase- ja tsingimaaki. Toodetakse naftat ja maagaasi. White Sandsis asub maailma suurim kipsimaardla. Mägikarjamaadel peetakse lihaveiseid ja lambaid, niisutatavatele aladel kasvatatakse puuvilla. Tähtsal kohal on turism. Keeled: Ametlik keel puudub, aga enamuses räägitakse inglise ja hispaania keelt. Kliima: Kliima on üldiselt kuiv. Keskmine sademete hulk aastas on 350 mm. Keskmine aastane temperatuur on 12 kraadi. Suvekuudel on sooja kuni 38 kraadi
3) k<1.01 ja k>1 siis on ahelreaktsioon juhitav. 4) k>1.01 ahelreaktsioon ei ole juhitav ehk see on aatompomm. 5.Mis on kriitiline mass? Kriitiline mass- tuumakütuse mass, mille juures k=1 ja ahelreaktsioon tekib iseenesest. 6.Millised isotoobid võivad olla tuumapommi kütuseks ja kuidas neid saadakse? 1) Looduslik uraan - isotoobid lõhustuvad hästi aeglaste neutronitega. 2) baasil töötavad reaktorid kasutatakse rikastatud uraani,mis sõelutakse uraanimaagist välja. 3) Pu-d (plutooniumi) tootvad reaktorid seda looduslikul kujul ei esine. Seda toodetakse - st. 7.Kuidas tekib uraanist(U) plutoonium(Pu)?Võrrandid. 1) 2) 3) 8.Reaktorite liigid ja nendes kasutatavad tuumakütused. 1) baasil töötavad reaktorid.Kasutatakse rikastatud uraani. 2) Pu-d tootvad reaktorid e briiderreaktorid. 9.Reaktori koostisosad ja nendes kasutatavad materjalid. 1) Aktiivtsoon ehk reaktori süda seal toimud ahelreaktsioon. · Uraani vardad
tekitavad veetagavara, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks. Piirkonnad: Norra, Rootsi, Brasiilia, Kanada Puudused: Rajamine kapitalimahukas, Tammide ehitamine kallis, toob kaasa muutusi jõgede veereziimis, takistab setete edasikandumist, häirib kalade liikumist. Väiksema languga jõgede puhul jääb veehoidla alla palju maad, suur liinikadu, tuleb arvestada piisava tarbimise olemasolu. Tuumaenergia Aatomituumade lõhustumisel tekkiv energia. Toodetakse peamiselt uraanimaagist. Eeldused: Toorainet piisavalt, Odavus, On võimalik toota suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt (kui kõik toimib) Piirkonnad: Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa, USA, Ukraina, Rootsi, Saksamaa. Puudused: Nõuab suuri kapitalimahutusi, lisainvesteeringuid, õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht Piirkonnad: USA, Kanada, LAV, Euroopas: Alpid, Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia, Niger Nafta Tekkinud karboniaegsete metsade fossiilidest.
tarbimise olemasolu. Kui odavat vee-energiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmisel. Niimooodi kaudse ekspordiga tegelevad Norra, Island ja mõned arengumaad. Hüdroenergia suur osakaal: 1. Norra 99% 2. Rootsi 54% 3. Brasiilia 87% 4. Kanada 59% TUUMAENERGIA Tuumaenergiaks nimetatakse aatomituumade lõhustumisel tekkivat energiat. Toodetakse peamiselt Uraanimaagist. EELISED: toorainet (uraani) on piisavalt, PUUDUSED: nõuab suuri kapitalimahutusi, odavus, on võimalik toota suures koguses, lisainvesteeringuid. Õnnetuste korral ökonoomselt ja õhusaastevabalt, kui kõik üliohtlikm jäätmed ja nende säilituskohad on kaitse toimib. ohtlikud, Tuumaenergiat kasutatakse arenenud riikides, kus on suur tarbijaskond, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab suuri kapitalimahutusi. Tuumaenergia ohud:
Kanadas, kus peamised uraanikaevandused omavad ISO14001 sertifikaate. Näiteks Soome kasutab Austraalia ja Kanada kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust. 2) Kas uraani kaevandusjääkides säilib peaaegu kogu radioaktiivsus sadu tuhandeid aastaid? Jah. Korraliku ja kontrollitud käitlemise puhul on minimiseeritud ohud nii keskkonnale kui töötajatele. Kogu radioaktiivsus jäätmetes pärineb algsest uraanimaagist, protsessi käigus midagi täiendavalt ei lisata. Uraanikaevanduste ohutu sulgemine (saneerimine) tagab nende püsimise ohutuna ning väldib võimalikud kahjud. 8 3)Kas uraan võib olla ohtlik kaevurite tervisele? Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse. 4) Kas on olemas ohutu kiirituse tase?
Biokütuste puhul kasutatakse taimset massi, millest luuakse keemilise töötlusega biodiisleid, bioõli, biogaasi või bioetanooli. Selle eeliseks on väikeste CO2 koguste lisamine atmosfääri, sest nad kasutavad ära juba ringluses olevat süsinikku. Biokütuse miinuseks on see, et nad vajavad väikse koguse energia tootmiseks hiiglaslikku kogust toormassi, mille kasvatamine nõuab suurt pindala. Tuumaenergia: Aatomituumade lõhustumisel tekkiv energia. Toodetakse peamiselt uraanimaagist. Eeldused: Toorainet piisavalt, odavus, on võimalik toota suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt (kui kõik toimib) Piirkonnad: Jaapan, Lõuna-Korea, Prantsusmaa, USA, Ukraina, Rootsi, Saksamaa. Puudused: Nõuab suuri kapitalimahutusi, lisainvesteeringuid, õnnetuse korral üliohtlik, terrorioht. Piirkonnad: USA, Kanada, LAV, Euroopas: Alpid, Prantsusmaa, Venemaa; Hiina, India, Austraalia, Niger. Hüdroenergia:
lainepikkusega ja koosneb suure energiaga -kvantidest. Need liiguvad valguse kiirgusega ja on suure läbimisvõimega. -kaasnev sageli - ja -kiirgusega. Radioaktiivsust asus uurima poolatar marie Sklodowska-Curie. Marie Sklodowska-Curie oli huvitatud ja asus aastal 1985 tööle P. Curie laboris, kus ta avastas 1898. aastal koos abikaasaga keemilise elemendi polooniumi. Samal aastal avastasid nad aktiivse radioaktiivse ühendi, mis sadestus uraanimaagist väävelhappe toimel, kuid ei olnud poloonium ja oli uraanist palju radioaktiivsem. Uue elemendi nimetus radium esineb nende laboripäevikus esmakordselt 18. detsembril 1898. a ja selgi juhul küsimärgiga. Uue 4 keemilise elemendi olemasolu kinnitasid ka M. Demarcay spektroskoopia alased uuringud. Täpset raadiumi avastamise kuupäeva ei ole aga teada. 1902. aastal sai Curie
kaevandusjääkide hoidlatest sertifikaate. Näiteks Soome kasutab Austraalia ja Kanada lekib saastet keskkonda? kaevandustest kaevandatud uraani baasil valmistatud tuumkütust. Kas uraani kaevandusjääkides Jah. Korraliku ja kontrollitud käitlemise puhul on minimiseeritud ohud säilib peaaegu kogu nii keskkonnale kui töötajatele. Kogu radioaktiivsus jäätmetes pärineb radioaktiivsus sadu tuhandeid algsest uraanimaagist, protsessi käigus midagi täiendavalt ei lisata. aastaid? Uraanikaevanduste ohutu sulgemine (saneerimine) tagab nende püsimise ohutuna ning väldib võimalikud kahjud. Kas uraan võib olla ohtlik Uraani kaevandamist reguleeritakse rangelt enamikus riikides ja kaevurite tervisele? kehtestatud standardid tagavad, et kahjulik mõju tervisele jääks normidega lubatu piiresse.
värvitu, vees praktiliselt lahustumatu krist aine. Vesinikuga tuntud ühend H 2Te (divesiniktelluriid) – otseselt ei moodustu, ebameeldiva lõhnaga värvitu gaas, ebapüsiv, mürgine. Metallidega moodustab telluriide. Kasut: Lisandina mitmetele metallidele (malm, teras, Pb, Cu): parandab mehhaanilisi omadusi ja keemilist püsivust. Biotoime: Te ja eriti tema ühendid on mürgised. Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Poloonium- Avastasid ja eraldasid uraanimaagist M.Curie-Skłodowska ja P. Curie 1898. radioaktiivne element, stabiilseid isotoope pole.Äärmiselt haruldane element. Saadakse suuremates kogustes (grammides) 209Bi kiiritamisel neutronitega või prootonitega. OM: pehme hõbevalge metall, oksüdatsiooniastmed: -II, II, IV (stabiilseim) ja VI. Õhus oksüdeerub. Reageerib hapetega → PoII (roosa) → PoIV (kollane).Vesinikuga → lenduv hüdriid H2Po (divesinikpoloniid); Metallidega → poloniidid, saadakse
- erilised akustilised ja optilised materjalid (kasutamine holograafias jm.) - ja muundurid: akustiline energia ↔ elektrienergia jm. 3.23.5. Biotoime Te ja eriti tema ühendid on mürgised Põhjustab kopsuhaigusi, bronhiiti jms. Väljahingatav õhk omandab tugeva ebameeldiva lõhna (tingitud (CH3)2Te moodustumisest) – see võib kesta kuid. Vastumürk – askorbiinhape 3.24. Poloonium lad. Polonium Po Poola ladinakeelse nime järgi Avastasid ja eraldasid uraanimaagist M.Curie-Skłodowska ja P. Curie 1898 radioaktiivne element (stabiilseid isotoope pole) aatommass 208,9824 3.24.1. Leidumine looduses, saamine Äärmiselt haruldane element: maakoores ca 2·10-14% (u. 5000 korda vähem kui Ra) isotoobid m = 210 – 218 on looduslike radioaktiivridade liikmed (üldse tuntud 27 isotoopi), looduses max. poolestusajaga 138 päeva - Po - 210 tehislik 103 aastat - Po – 209 Saadakse suuremates kogustes (grammides): 209
annaabi.ee 
