· Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse elektrilise siduri abil mootorajamist (tavaliselt diisel) ümber elektri-generaatorile või kasutatakse 2-võlli süsteemi, kus sama generaator toodab elektrit ka diisli töö ajal. · Uputatav (Submersion Hydrogenerator) generaator, mis sarnaneb päramootoriga, aga on tunduvalt väiksem (500W, 20A @ 24V, 40A @ 12V). Jahtide hüdroturbiinide omadustest: · Jahtide võlligeneraatorid teevad töö ajal lisamüra · Nende pöörlemiskiirus purjetamise ajal on suhteliselt madal ja sõltub purjeka kiirusest, setõttu pannakse pöörete tõstmiseks võllide vahele ka reduktor. · Elektrienergia tootmine (täiskoormus 20A) algab 500 p/min ja
Veetõusu põhjused võivad olla erinevad, kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisi, kuid seegi pole lõplik lahendus. Veehoidla rajamiseks on vaja teha mitmesuguseid hüdroloogilisi arvutusi ja koostada prognoos. Kõigepealt on vaja teada jõe äravoolu ja selle muutusi. Seejärel tehakse väljavalitud kohas topograafilised mõõdistamised, et teada saada, kui kõrgele saab vett paisutada, kui suureks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab üldse rajada. 6.5. Voolusängi ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: kulutus e erosioon, setete transport ja setete kuhjumine e akumulatsioon. Seda tööd võib voolav vesi teha kahel moel: kas nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjumise e uhtumise teel või sängivooluga mööda kindlat vooluteed. Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil.
täiskavanud kalad antud piirkonnast eemale ajada. Mõjud alternatiivide kaupa 0- Alternatiiv: · Mõjud kalastikule ja kalapüügile ei muutu. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid I ja II: · Antud juhul tehakse süvendamist ja kaadamist kalakolemute lähipiirkonnas. · Negatiivsed mõjud kevadisel kudemisajal. · Negatiivne mõju seoses kaadamisega on nende alternatiivide puhul suurem, kui alternatiivide III ja IV puhul, kuna uputatav pind on märksa suurem. · Kokkuvõttes on negatiivne mõju kalastikule väheoluline, kui töid ei tehta kevadel kudemise ajal. Mõjud alternatiivide kaupa Alternatiivid III ja IV: · Süvendamisel tekkivad negatiivsed mõjud on sarnased, kui alternatiivide I ja II puhul. · Samas kaadamise mass on tunduvalt väiksem ja toimub merealal, kus kalakoelmuid pole. · Negatiivsed mõjud kalastikule võivad tekkida töödejärgsel perioodil, kuna veevahetus
jõgedesse palju vett, pikema saju korral tekib üleujutus. Väljaspool linnu imbub suur osa veest maa sisse ja alles siis jõkke. Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett tühjendatakse osaliselt, mida antakse põua-ajal asulatele ja tööstusettevõtetele. Veehoidla rajamiseks arvutatakse välja jõe äravooluhulk; tehakse topograafilised mõõdistamised(kui kõrgele vett saab paisutada; kui kõrgeks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab rajada); arvutatakse normaalveetase, madalaim veetase-sõltub kasutusviisisdest; peale ärvoolu reguleerimise tulevad ka vee-energia kastuamine, laevaliiklus, puhke- ja kalamajandus- ja kõrgeim veetase- ei tohi kahjustada hooneid, vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. VEEREZIIMI PIKAAJALISED MUUTUSED Looduslikud või inimtegevusest põhjustatud.
Väljaspool linnu imbub suur osa veest maa sisse ja alles siis jõkke. · Üleujutuste kaitseks ehitatakse tamme ja veehoidlaid enne tulvasid või suurvett tühjendatakse osaliselt, mida antakse põua-ajal asulatele ja tööstusettevõtetele. Veehoidla rajamiseks arvutatakse välja jõe äravooluhulk; tehakse topograafilised mõõdistamised(kui kõrgele vett saab paisutada; kui kõrgeks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab rajada); arvutatakse normaalveetase, madalaim veetase- sõltub kasutusviisisdest; peale ärvoolu reguleerimise tulevad ka vee-energia kastuamine, laevaliiklus, puhke- ja kalamajandus- ja kõrgeim veetase- ei tohi kahjustada hooneid, vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. VEEREZIIMI PIKAAJALISED MUUTUSED · Looduslikud või inimtegevusest põhjustatud.
annaabi.ee 
