11. Vaim. Kõkkuvõtlikult tõlgitseb mõiste vaim meil eeskätt hinge kõigis selle eri avaldumisvormides, on lihtsalt konkreetne hingejõud, mis elustab niihästi inimest kui ka muid looduskehasid (nt metsavaim jt). Sageli kasutatakse vaimu mõistet laiemana inimese tõlgenduses. Usundilooliselt on vaim ainult hing, kel puudub keha, kelle võrsumist arvatakse olevat surnute hingedest. Samuti eralduvad loodushinged oma kehast iseseisvateks vaimudeks, omandades muuseas just inimkuju, nt uppunust saab veevaim jne. 12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on otseselt seotud ilmastiku, taimekasvu jms, kes mõjutavad inimeste igapäevast elu - viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal
Kord pidanud vanataat orje- ühte tüdrukut ja poissi. Ühel päeval eksisid orjad käsu vastu ja said nuhelda. Taat nuhtles poisi tuuleks ja tüdruku näkiks. Ühel päeval eksis tüdruk oma lapsega ära ja tapab meeleheitest oma lapse ning uputab end seejärel. Peale uppumist sai temast esimene näkk, kes kohe kannab inimeste peale viha. Igast uppunust inimesest sünnib näkk. Jumala välimus: Näkk ilmutas end inimestele naisterahvana, väikese lapsena või mõne loomana. Näki juuksed on tavaliselt kollased ja vahel rohelised või punased. Näkid on tihti valgeis riideis, ehteis või alasti. Mõnikord võib näkk ennast muuta mõneks esemeks. Jumalaga seotud uskumused: Inimesed uskusid, et näki nime nimetades on
Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata „mereema”). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk – kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel
Veekogudel on omad kaitsevaimud. Ka vesi ise on animatistlik (eriti meri, jumalik ja vägev kujuta ja kehata ,,mereema"). Mereemale ohverdati (nt esimesele kalale minekul kevadel). Demonistlik vesi: Veehauad, kuhu vetevaimud inimesi veavad. Näkk kardetud veedeemon, nii inimese kui ka looma (tav hobuse) kujul. Huvitav on asjaolu, et näkk ei võinud ilmuda ei lamba ega havi kujul, kuna mõlemad on vastavalt kristliku ja varase korilusaja pühad sümbolid. Näkid võisid tekkida mõnest uppunust. Meie rahvauskumusele on üsna võõras Skandinaavia näkiversioon ilusast pillimängust, mis mehi vette meelitab. Veel usutakse olevat ka raviv ning viljastav mõju. Veidi lühem variant metsast ja veest: A. Mets - kunagine kütikultuuri põhiala, millest viimase kahe aastatuhandega on eemalduda tulnud seoses põllundusele-karjandusele asumise, aga ka administratiivse surve tõttu - küttimisest sai Eestis mõisnike privileeg *Respekt metsa vastu sellesse sisenemisel
(veerahvas) on vaarao sõjaväest tekkinud. Samas mainib ta ka uppunud inimeste versiooni, kuid leiab, et “/.../kuigi mõnest loost võiks järeldada, et kuigi uppunud ja veerahvas on hääs läbisaamises, ometi nad ei võrdu.” (Masing 1998:153) Olenemata sellest kas näkid kuuluvad veerahva alla on päris kindel, et igast näki ohvrist saab omakorda näkk, nagu ka vabasurma minejatest. Lõpuks on paratamatult toimunud rahvaluules üldistamine ning näkk saab igast uppunust. Tekkelugudest ja küsitluse tulemustest järeldub, et inimesed katsuvad igal ajal leida loogilisi põhjendusi ja seletusi üleloomulike olendite olemasolule (eeldades, et nad on nende olemasolus veendunud) ja tekkele. Haldjate seletamine surnute hingede kaudu on vaid üks paljudest katsetest tõestada teispoolsuse eksisteerimist. Aastasadade jooksul on meie maailm nii läbiuuritud ja süstematiseeritud, et müstikale jääb koolihariduse saanuil meid ümbritsevas keskkonnas vähe ruumi
annaabi.ee 
