jooksul! (ei teki südame fibrilatsiooni). 2. Kuiv uppumine · uppumise algul saabub kramp- spasm- hingamisteedes · õhk ja vesi ei pääse läbi · võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, rohud jne · rohkem esineb naistel ja lastel 3. Sekundaarne e. teisene uppumine · näiteks- süda seiskub kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu- siis toimub alles uppumine · eriti ohtlik on ÜLEKAAL + ÜLEKUUMENEMINE (saunas) + ALKOHOL + UJUMA · uppumisele võib eelneda peatrauma ( lüües pea vastu põhja, teivast vm, ajupõrutus) · võib eelneda valusokk- näiteks ,,kõhuka" hüppamisel (eriti tundlik päiksepõimik) 4. Surm vees · tavaliselt südamehaige hapnikuga varustus südames häirub · INFARKTILE järgneb uppumine NB! Üleväsimuse korral võib saabuda sama juhtum. Tegutsemisjuhised: · kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alusta kiiresti hingamiselustamist. Ainult
lainetakistus viivad kiiruse langusele ja juhitavuse halvenemisele. Tuule tugevuse ja lainete kõrguse suurenedes ning kiiruse vähenedes saabub juhitavuse kaotus. Lainete löögid ja tekile langevad veemassid võivad vigastada tekiseadmeid ja tekilasti. Tekilast võib saada üle parda uhutud. Samuti võivad saada viga ventilaatorid ja lasti- luugid, mistõttu vesi võib tungida laeva siseruumidesse rikkudes lasti ja, halvimal juhul, viies laeva uppumisele. Loomulikult ei saa sellistes tormitingimustes teha mingeid laevatöid. Peale selle avaldab õõtsumine mõju laevapere enesetundele pärssides töövõimet. Ettevalmistused: · kontrollida laadluukide (rampide) kinnitust ja hermeetilisust; · kontrollida tekilasti, lastipoomide, päästepaatide- ja parvede, pootsmani- ja masina- varustuse kinnitust; · kinnitada toidu- ja muude ladude varud, olmevahendid, kambüüsi- ja lauanõud, laevapere isiklikud asjad jne.;
Sellega võime päästa midagi enamat, kui paarkümmend minutit esmaabi kabinetis, nii saame päästa ta elu, olla kangelane. Haprus on üks parimaid märksõnu kirjeldamaks igapäevaelu. Mõned aastad tagasi kajasid nii televisioonis, raadios kui ka internetis lood imelisest teost, mis leidis aset Kadrioru tiigis. Vee peale oli külmaga õrn jääkoor tekkinud. Kaks last olid petlikule jääle läinud ning sellest läbi kukkunud, olles uppumisele enam kui väga lähedal, ent nad ei saanud hukka, kuna üks naine juhuslik möödakäija, läks neile appi ja tõmbas mõlemad kaldale. Ta oli käitunud vapralt ja ennastsäästmatult, just nagu mõni keskaegne õilis rüütel. See imetlusväärne tegu äratas avalikku kiitust. Kuid pimestatuna mõnest õnnelikust lõpust, on unustatud teised, mitte samalaadselt lahenevad lood. Kangelased pole need, kes ainult üks kord millegi heaga silma paistavad, vaid kangelased sünnivad südameis
Vaheaeg kestab vastavalt 3...6 kuud. Teiseks iseärasuseks on vähene energia kulu võrrelduna teiste transpordi viisidega. Parvetusel veoenergia võib täiesti puududa (näiteks parvetamisel kanalitel ja jõgedel pärivoolu). Kolmandaks iseärasuseks on, et pole tarvis rajada teid, vaid jõgede, järvede ja kanalite näol on nad olemas, vajalik on vaid nende kohandamine parvetuseks jne. Põhipuuduseks tuleb lugeda, et parvetusel kuni 35 % materjalist upub. Eriti alluvad uppumisele kõvad lehtpuud ja suure tihedusega okaspuud (lehis). Vallasparvetusega toimub tavaliselt okaspuude parvetamine. Vallasparvetus algab kevadel kohaleveetud metsamaterjali vette ajamisega. Selleks kasutatakse vintse ja traktoreid. Teiseks mooduseks on, et talvel veetakse metsamaterjal jääle ja kevadel jää sulamisel ta vajub ise vette ning hakkab liikuma pärivoolu. Kinnisparvetus. Olenevalt parvetatava veetee sügavusest, veevoolu kiirusest, parvetatava