Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostituudi laul" ,,Nuhk-munkade laul" ,,Reliikvia" Näitlejad Aleksandr Goloborodko Gabriel Ingrida Adrina Agnes von Mönnikhusen Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Helmut Vaag Kõrtsmik Jüri Uppin Delvig jt. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://web.zone.ee/stemugram/failid/viimnereliikvia. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/muusikale Tänan kuulamast!
loomingut Aastal 2013. sai Rüüt Põlva folkfestil parima kohustusliku loo seade auhinna RÜÜT Rüüdi nimekaim on soolind rüüt Lind on määratud III kategooria kaitsealuseks liigiks. Ansambli ja linnu vaheline paralleel jooksebki just selles et nii lind kui ka eesti pärimusmuusika on väljasuremis ohu all. Rüüdi loodud iseloomustavad Müstiline atmosfäär Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus JUHAN UPPIN Lõõtsamees Tegutsenud ansamblites Tuulelõõtsutajad, Estonian Folk Orchestra. MAARJA SOOMRE Klaveri mängija Laulja Jazzmuusik Laulnud koosseisudes Pantokraator, Singer Vinger, Rütmiallikal, Estonian Folk Orchestra, Viljandi Gypsy Jazz Collective, osaleb Rändteatris Vaba Vanker. MAILI METSSALU Näitleja Rändteater Vaba Vanker eestvedaja Viuuli mängija Laulja TOOMAS OKS Purjetaja Pedagoog Müügijuht Laevakapten
Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964, koos Jüri Müüriga) "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966) "Meie Artur" (telefilm Artur Rinnest, 1968, koos Mati Põldrega) "Viimne reliikvia" (1969) "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975) ""Hukkunud Alpinisti" hotell" (1979) Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste
on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane. Ravimuda sisaldab nii lahustunud kui ka lahustumata anorgaanilisi aineid ja orgaanilisi ained nagu süsivesikud ja rasvad. Väga olulised on erinevad mudas sisalduvad orgaanilised ühendid, neist peamiste humiinhapete raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis "Eesti maapõue tervistavad rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ükskõik milline nende ainetega muda. Ravimuda veesisaldus peab olema üle 37%) sellel peab olema sobiv tihedus ja nihketugevus, piisav soojusmahtuvus, raskmetallide normikohane sisaldus ning ei tohi esineda patogeenseid baktereid. Ka Eestis kasutatakse ravimuda haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud meretekkelist mineraalset
Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo (18751959), kelle meisterdatud kauni särava kõla ja ülihea häälespüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder, Kalju Sarnit, Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: August Teppo, Karl Kikas, Kalju Sarnit, Richard Reino, Aivar Teppo, Ants Taul, Juhan Uppin, Toomas Oks, Enrik Visla, Ain Lindvest, Margus Laugesaar, Asso Int jt. Lõõtspill on nime andnud mitmele ansamblile. Tuntuim ehk kolme väikese pilliga alustanud Väikeste Lõõtspillide Ühing, lõõtsamuusikat mängivad ka Tuulelõõtsutajad ning Lõõtspillipoisid. August Teppo sündis 29. augustil 1875. aastal Võrumaal Loosu külas. August hakkas pilli mängima 8 aastaselt. Oli lihtne poiss nagu teised külapoisid, koolisundust tollel ajal ei olnud ja õpetajaks oli talle vend Aleksander
Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!)
Kõigi aegade tuntuim Eesti lõõtsameister oli August Teppo, kelle meisterdatud kaunis särava kõla ja ülihea häälepüsivusega pillidest on eeskuju võtnud hilisemad pillimeistrid, näiteks Karl Ostra, Karl Namm, Johannes Keder,Kalju Sarnit,Priidu Korberg jt. Tuntud Eesti lõõtspillivirtuoose läbi aegade: o August Teppo o Karl Kikas o Kalju Sarnit o Richard Reino o Aivar Teppo o Ants Taul o Juhan Uppin o Enrik Visla o Ain Lindvest o Margus Laugesaar o Mina näen rahvamuusika tulevikku vägagi jätkusuutlikuna. Iga aasta korrladatakse Viljandis pärimusmuusika festivali, samuti saab oppida rahvamuusikat kõrgkoolis. Viljandi lossimägedes tegutseb Pärimusmuusika Ait, mis on kaasaegne kontsertimaja ja kulrtuurikeskus
vabadusvõitlusega seotud isikutele. (Lisa 10 ) Teeneteristi on pälvinud: Välis-Eesti peapiiskop Udo Petersoo ja konsistooriumi asepresident Rein Puusepp, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ettevõtjad Vello Saal, Jüri Kask ja Väino Ruul. OÜ Arcus Projekt peainsener Ludvig Tamman, kaitseväe erukapten Harald Nugiseks, kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero-Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete eest Tori kiriku taastamisel Valgetähe viienda klassi ordeniga. Tekstiilikunstnik Lea Valter kinkis pühakojale vaiba, millel on kujutatud okaskroon ja selle
annaabi.ee 
