Veedades asub hinduismi vaimne allikas ning need on hinduismi suurimateks religioosseteks autoriteetideks. Teised 3 liiki on: vanimad veedad, braahmanad ja aaranjakad. Upanisadid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Peamised on neli teemat: sisemine ohverdamine, atman (sarnane hingele või isikule), brahman (ebaisikuline jumalik olend) ja monistlik teoloogia (võrdsustab atmani ja kogu kosmose koos brahmaniga- kõik on brahman). Upanisadides leidub esimest korda teooria karma ja moksa kohta. Ümbersündide õpetus Paljud hindud usuvad lõputute ümbersündide ahela ehk sansaara olemasolu. Mitmes India usundis on põhieesmärgiks viia see ringkäik lõpuni. Pilt maailmast kui kohast, kus igavene hing pidevalt ümber sünnib, on indialaste kujutlustes olnud valdav üle kolme aastatuhande. Karma on ümbersündide õpetuse keskne mõiste. See on uskumus, et inimeste teod
Veeda usund (1500 eKr 500 eKr) 6. Nimetage neli peamist veedat: "Rigveeda", "Atharvaveeda", "Jadzurveeda", "Samaveda" 7. Kuidas kutsuti "Metsaraamatuid" ja "Istungeid" sanskritipäraselt? "Aranjakad" ehk "Metsaraamatud". "Upanisadid" ehk "Istungid". 8. Kuidas kõlab "Ma olen brahman" sanskriti keeles? aham brahma asmi ("Ma olen brahman") 9. Mida tähendab " tat tvam asi" ? tat tvam asi ("sina - aatman - oled Tema brahman") (Varasemates upanisadides on kesksel kohal õpetus Brahmast kui loovast jumalast, ülimast olendist mille manifestatsiooniks on kogu maailm, samuti õpetus brahmanist kui absoluutsest maailmahingest ja aatmanist kui subjektiivsuse ja individuaalsuse algest, elusolendi muutumatust põhiolemusest, tema hingest. Keskseks mõtteks on brahmani ja aatmani samasus ehk objekti ja subjekti, maailma ja indiviidi samasus) 10. Kuidas nimetatakse hinduismi vaimse tegevuse põhieesmärki?
Ohverdustel oli tähtis osa nende jumalate austamises ja preestrid, kes neid rituaale juhtisid, kuulusid India ühiskonnas kõige tähtsamate isikute hulka. 1.3. Hinduismi uus süntees Umbes 600 aastat eKr toimusid India religioonis suuremad muutused. Sel ajal kerkisid esile budism ja dzainism ning mitmed uued õpetused, mida paljud võtsid kui jumalikke ilmutusi, juhtisid India vaimsust uutes suundades. Need uued õpetused, mis pandi kirja Upanisadides, tegelesid vähem ohverduse ja rituaaliga ning rohkem kõrgema reaalsusega. Koos mõningate muude tekstidega, kaasa arvatud suured sanskritikeelsed eepilised poeemid, tutvustasid nad tervet hulka uusi jumalaid, need uued jumalad koos filosoofilise huviga elu tähenduse vastu aarja traditsiooni osana moodustasid selle suurepärase sulami, mida tänapäeval tuntakse hinduismina. Mitmekesised ja huvitavad lood jumalatest, eriti Ramast kõnelevates eepostes, läbivad iga elu
Keskseks muutub guru roll, tema räägib, õpilased istuvad. Vedanta (Veda anta) Vedade lõpp (tõlkes). Sest upanisadid on kronoloogiliselt viimane pühade tekstide kategooria, mida nim srutiks (see, mida õpetajate käest on kuulud). Kõik, mis tuleb pärast upanisade, nimetatakse Smriti (tähendab "mäletatud"). Neid võis ka juba kirja panna ja kirja pandud tekstist retsiteerida. Upanisadid olid viimased kuulmispõhise traditsiooni kandjad. Upanisadides räägitakse, et surres saavad inimese erinevad kehaosad üheks loodusega (silmad saavad üheks päikesega, kehakarvad üheks taimedega, verest ja spermast saab osa veest jne). Seal esitatakse ka küsimus, et mis inimesest endast siis saab. Pmst eksistentsiaalsemad probleemid on seal upanisadides. "Hinge" sankskritikeelne mõiste on Atman Upanisides räägitakse, et see on osa veest (vb ütles brahmanast? Kahtlane). Tuntud kõnekäänd "See sina oled"
Braahmana on vedade kommentaarkirjandus, mis on eelkõige seotud Yajurvedaga ehk kommentaarid on ohvririituste kesksed. Keskne on tulejumal Agni ja tulega seotud rituaalid. Vedarta ehk tekstide jagumenine: Upanisadid (filosoofilised kontseptsioonid) + brahmanad + vedad = sruti tekstid, mis on kirjutatud jumala poolt Kõik, mis kirjutati hiljem = smriti tekstid, mis ei ole enam jumalikku päritolu; ka eeposed ja mütoloogilised tekstid Upanisadides hakati rohkem rääkima brahmanist ja surmast; tähtsustab vaimseid teadmisi ja asketismi. Struktuuri poolest on see dialoog õpilase ja õpetaja vahel, kus õpetaja annab õpilasele filosoofilisi õpetusi: Atman ehk hing inimese hing on väidetavalt sama, mis brahman Alguse saab ka karma kontseptsioon arusaam, et sinu headel ja halbadel tegudel on tagajärjed tegude vilju lõigatakse tulevastes eludes