Kool: Artur Alliksaar Luulekogumik Autor: Juhendaja: 2013 Sisukord Artur Alliksaar......................................................................................................... 3 Kahekesi................................................................................................................. 4 Unuvate õhtute laul................................................................................................ 5 Jällenägemine......................................................................................................... 6 Üks hommik äkki vilu….......................................................................................... 8 Lahkühtimine.......................................................................................................... 9 Antidolorosoum...........
ära peatu, mind vea. Minu ees on su heledalt lainetav juus ja su julguripea. Kui kord tühjeneb meeli meil kosutand kruus, hing kui enam end laulma ei sea, jah Sa lahkud, ka siis ma ei usu mu muus, et Sind järgides teinuksin vea. 6. On asju, milles eksida ei Unuvate õhtute laul saa Nüüd läbi unuvate õhtute Oma vaateid kellelegi peale ma ei suru. kaob mõte nagu hilinenud regi. Laulud tärkavad mu hingest nagu mullast muru. Kõik ilu, mis sa jõid ei hävine,
*Oma parimas loomeeas, 43- aastaselt suri Artur Alliksaar vähki. Maetud Tartusse Ropka(-Tamme) kalmistule. (Ilmar Malin on temast maalind ka maali) (abikaasa Linda Alamäe sündis 1917 ja suri 1988)(70)) LAULUD JA LUULETUSED Eva Eensaar & Maria Peterson - Lootust peab pälvima http://www.youtube.com/watch?v=LLXZhGDB9lg (((((In Spe Antidolorosum)))) http://www.youtube.com/watch?v=n-LRts0nqAw http://etv.err.ee/arhiiv.php?otsing=Alliksaar ,,Aeg" ,,Antidoloroseum" Alternatiiv" (Unuvate õhtute aul Tantsijad Õhtu rannas ((ulmfantaasiad)) Tule, tule tulega Talveidüll ((On asju milles eksida ei saa))
Sa vaheldud ja muutud ühtesoodu, ja otsid, ilma et sa teaksid, keda. Sa oled lind, kes pilvedesse poodud, ja ise iialgi ei aima seda, et tema laul just selleks ongi loodud, et vastu sünget surma sädeleda. On parem palju rüübata kui pisut, sest kuskil lahtub tugevaimgi uim ja näod ja naerud pudenevad uttu. Siis jälle madalikule end kisud, kui kiretud on veed ja voolus tuim, ja kaladki ei mõista sinu juttu. ("Päikesepillaja") 5. Nüüd läbi unuvate õhtute kaob mõte nagu hilinenud regi. Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine, ta magusust jääb küllalt janussegi. Et sinu tee on meeletuse tee ja sinu laul ei kuulu kellelegi sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu tõi ja kannatuse tegi. Su tundeid mingi tuul ei puhu ära, on piiritu su riik ja rajatu su piin kui mäestik, kus ükski jalg ei astu. Just siis, kui kõige heledamalt särad, tuhm kaduvik su saagiks valib siin ja surub näoga igilume vastu. 6.
Kesk päeva olid terviklikult ise, sul oli kindel mõiste, koht ja kaal. Nüüd, pimedas, all tähesüttimise sind riivab hämmastuse külm mistraal: Mistarvis tiivad anti lindudele? Kust alguse sai hinge lendutung? Miks mõni mööduv ulm on piinavhele? Sild mingi kulgeb vaistult kaemusele. Neist suudab kaugemale jõuda kumb? Vae mõttekilde, kokku seletele... 5. Nüüd läbi unuvate õhtute kaob mõte nagu hilinenud regi. Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine, ta magusust jääb küllalt janussegi. Et sinu tee on meeletuse tee ja sinu laul ei kuulu kellelegi sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu tõi ja kannatuse tegi. Su tundeid mingi tuul ei puhu ära, on piiritu su riik ja rajatu su piin kui mäestik, kus ükski jalg ei astu. Just siis, kui kõige heledamalt särad, tuhm kaduvik su saagiks valib siin ja surub näoga igilume vastu.
annaabi.ee 
