tegi ettepaneku jalgratt kella külge nöör siduda, et me vajaduse korral võiksime otsijatele tilistamisega väikest abi pakkuda. Pärast seda hakkasime arutama, kuidas häiret tõsta. "Fanfaari Juku magab kolmandas telgis," ütles Kiilike. "Laseme tal puhuda." "Juku on oma fanfaari munstüki ära kotanud," ütlesin mina. "Anname siis ise vilesignaali," ütles Kiilike. "Vile on meil ju olemas." See plaan jäi ära häiresignaali ununemise tõttu. Et rohkem ettepanekuid ei olnud, ütles Kiilike: "Lõppude lõpuks võivad häire andmise eest ka õpetajad ise hoolitseda. Muu töö on meie poolt nagunii ära tehtud." Siis me läksimegi õpetajate telgi juurde ning raputasime võimlemisõpetaja Pauksaart. Ja Kiilike ütles: "Siin luusivad mingisugused salapärased mehed ringi." "Las nad luusivad peale," ütles õpetaja Pauksaar ja keeras teist külge. "Me mõtlesime, et
avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel määral determineerib seda, kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. Sapir oli sügav mõtleja, tema arusaamad mõjutavad keeleteadust ja semiootikat siiani. Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E
avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel määral determineerib seda, kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. Sapir oli sügav mõtleja, tema arusaamad mõjutavad keeleteadust ja semiootikat siiani. Teadis hästi, mis on keel, kuid mitte niiväga täpselt, kuidas seda uurida tuleks. E
· Allikad F. De Saussure, Franz Boas E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust. Sapir lähtub väitest, et kõik keeled on olemuselt võrdsed, üks pole teisest parem. Keeles on olulised grammatilised kategooriad - sellised tähendused, mida ei saa välja ütlemata jätta (nt. inglise keeles on he/she, eesti keeles tema). Igas keeles on oma sisemine ideaal. E. Sapirist tuleneva ameerika strukturalismi suuna aluseks on arusaam, et keel on eelkõige sotsiaalne reaalsus
annaabi.ee 
