Augustinius (354-430) näitas, et kristlus andis talle tõe ja vastuse kõikidele küsimustele. Isemõtlemine on võrdne saatanlusega. Skolastika Usulis-filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet püüti põhjendada loogiliste arutluste abil. Arendati formaalloogikat. Skolastika iseseisvus teoloogiast tulenes eelkõige nominalismi ja realismi vahelises vaidluses üldmõistete ehk universaalide üle, mille sisuks on üksiku ja üldise erinev käsitlus. Universaalidel on skolastika seisukohalt 3 eksistentsi: 1.Nad eksisteerivad enne asju jumalas tema ideedena, mille järgi jumal loob asju. 2.Asjades nad eksisteerivad ühtsena paljus. 3. Pärast asju nad eksisteerivad nad abstraktsete mõistetena asjadest inimese mõistuses. Patristika perioodil lahendati teoloogilis-filosoofilised õpetused usu teel, lükates kõrvale mõistuse. Thomas Aquino't loetakse skolastika süstematiseerijaks. Ta püüdis kohastada Aristotelese vaateid
Samuti sisaldab ideede õpetus Aristotelese arvates loogilisi probleeme. Probleem seoses meeleliste asjade sidumisega ideedega. Ideid on liiga palju. Teadmine ja universaalid Teadmine on suunatud universaalidele, sellele, mis on üldine. Teadmine eeldab üksikust ülemast ainest. Teadmine puudutab seda, mis ühendab erinevaid üksikasju, mitte seda, mis on erilist mingis teatud üksikus. Olemas on vaid üksikud asjad, mingit iseseisvat ja erilist universaalide maailma ei ole. Universaalidel ei ole iseseisvat positsiooni. Peamine erinevus Aristotelese ja Platoni vahel on ontoloogias. Metafüüsika uurimisobjekt Kõik inimesed püüdlevad oma loomult teadmiste poole. Teaduslik teadmine on omaette väärtus. Teadmisjanu tekib imestamisest. Teadmine eeldab teadmisi põhjustest. Kõige väärtuslikum teadmine on teadmine kõige esmasematest põhjustest. Tarkus tegeleb põhjuste ja alustega. Metafüüsika on kõige üldisemate aluste ja esmaste põhjuste uurimine. Ta uurib
A. Thomas Anselmi jumalatõestuse kriitika; mõistus ei saa ette öelda, mängus on ilmutuslik argument. Mõistus ja filosoofia ei loo dogmadest erinevat tõde mõistus ja ilmutus ei ole 10 omavahel vastuolus. Osa dogmasid ei saa mõistuslikult tõestada. Kristlik mõtleja on tänu ristiusule eelisolukorras. Eraldab selgelt need tõendid, mis põhinevad mõistusel, nendest, mis põhinevad ilmutusel. Nominalism reaalsus eksisteerib ainult teatud objektides. Universaalidel pole peale reaalsete objektide mingit muud toetuspinda. Näide: Kaks objekti, valget hobust, võivad mõlemad olla 'valged', aga see 'valge' on olemas neis kui kindlates objektide, mitte ei tule universaalina kuskilt teisest maailmast. Nominalism - reaalselt on olemas vaid konkreetsed asjad, universaalid on ainult sõnad. Näiteks ei eksisteeri värvusi eraldi värvilistest asjadest, õiglust eraldi õiglastest tegudest jne. Nii arvas
animal rationale, kelle kõrgeim eesmärk on toimida kooskõlas üldise korra ehk logosega (rationaalne hingeosa ehk loogiline arutelu). Logos vastandub irratsionaalsusele ja tundele ehk pathos. Olemisel ehk reaalsusel on erinevad tasemed: 1) esmased olemused (indiviidid, üksikud materiaalsed esemed) 2) teisesed olemused (materiaalsed esemed, olemise kindel alus+ kogemus) *Erinevus - Aristoteles arvas, et üldnimedel ehk universaalidel pole iseseisvat olemist, nad ei eksiteeri "ajast sõltumatuna" vaid eksisteerivad "asjades" (in re). Sokrates on olemas mitte inimese idees, vaid on olemas, sest see on meelelise tegelikkuse eriline objekt. Asja olemus ehk substants on see, mis teeb asjast selle, mis see on ja jääb asja muutudes samaks. Küsimus absoluudist ning kuidas mõelda tingimatu ja tingitu vahekorda on lääne metafüüsika põhiküsimus. 1) Platoni ideede õpetus (hüve idee kui kõrgeim
annaabi.ee 
