vastavusse ühe kindla tõeväärtuse tõene(1) või väär(0). Hulka M, mille predikaat on määratud, nimetatakse selle predikaadi BAASHULGAKS(domain). Hulga M elemente( x kuulub hulka M) nimetatakse selle predikaadi indiviidideks. Hulgal M määratud kahekohaline predikaat ehk BINAARNE PREDIKAAT Pxy on kujutis, mis seab igale idiviidide järjestatud paarile(x;y), kus x kuulub hulka M, vastavusse ühe kindla tõeväärtusega (tõene või väär). UNIVERSAALHULGAKS ehk UNIVERSAALSEKS HULGAKS nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemi või arutluse raames vaadeldavaid hulki. Kvantori ulatuses paiknevat valemit nimetatakse ka KVANTORILE ALLUVAKS VALEMIKS. Muutuja esinemine predikaatarvutuse valemis on SEOTUD, kui muutuja esineb mõne kvantori ulatuses. Kui muutuja esinemine ei ole seotud, siis on see muutuja esinemine VABA. Muutuja ON valemis SEOTUD, kui kõik tema esinemised valemis on seotud. VASTASEL JUHUL on muutuja VABA
A B = { x | x A x B }. b. Hulkade A ja B ühisosaks e. lõikeks nimetatakse hulka A B, mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad nii hulka A kui hulka B, st AB = { x | x A & x B }. c. Hulkade A ja B vaheks nimetatakse hulka AB, mille moodustavad elemendid, mis kuuluvad hulka A, aga ei kuulu hulka B, st AB = { x | x A & ¬(x B)}. d. Universaalhulgaks nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemis või mõttekäigus vaadeldavaid hulki. e. Hulga A täiendiks A' nimetatakse hulka, mille moodustavad kõik need universaalse hulga elemendid, mis ei kuulu hulka A: A' = { x U | (x A) } = { x U | ¬(x A) }. f. Venni diagrammid, tehete algebralised omadus, nende tõestamine ja kontroll https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=78718 lk 5 12
ja 2-aarseid predikaate ning nende puhul me tavaliselt aarsust eraldi ei märgi, sest see ilmneb predikaadi sümbolile vahetult järgnevate indiviidisümbolite arvust. Predikaadi baashulk M võib olla väga kitsalt piiritletud, nt algarvude hulk või vasakust silmast pimedate kuni ühe aastaste kollaste kasside hulk. Arutlustes võib olla tarvis mitut erinevat hulka, nt füüsikalisest universumist rääkides läheb tarvis väga palju erinevaid hulki. Neid kõiki on võimalik ühendada universaalhulgaks. D8.4. Universaalhulgaks ehk universaalseks hulgaks nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemi või arutluse raames vaadeldavaid hulki. Klassikalises predikaatloogikas peavad ühe predikaadi kõik indiviidid kuuluma ühte baashulka. Erinevatel predikaatidel võivad olla erinevad baashulgad. Arutlustes võib osutuda otstarbekaks võtta kõikide predikaatide baashulgaks universaalhulk. Tühikuga lõpetamata lausele „… on algarv” vastab unaarne predikaat
ja 2-aarseid predikaate ning nende puhul me tavaliselt aarsust eraldi ei märgi, sest see ilmneb predikaadi sümbolile vahetult järgnevate indiviidisümbolite arvust. Predikaadi baashulk M võib olla väga kitsalt piiritletud, nt algarvude hulk või vasakust silmast pimedate kuni ühe aastaste kollaste kasside hulk. Arutlustes võib olla tarvis mitut erinevat hulka, nt füüsikalisest universumist rääkides läheb tarvis väga palju erinevaid hulki. Neid kõiki on võimalik ühendada universaalhulgaks. D8.4. Universaalhulgaks ehk universaalseks hulgaks nimetatakse hulka, mis sisaldab alamhulkadena kõiki antud probleemi või arutluse raames vaadeldavaid hulki. Klassikalises predikaatloogikas peavad ühe predikaadi kõik indiviidid kuuluma ühte baashulka. Erinevatel predikaatidel võivad olla erinevad baashulgad. Arutlustes võib osutuda otstarbekaks võtta kõikide predikaatide baashulgaks universaalhulk. Tühikuga lõpetamata lausele ,,... on algarv" vastab unaarne predikaat