seni käsitletud eranditult põhiseadus- ja seaduspärasuse järelvalve funktsiooni alusena. Selline tõlgendus on võimalik, kui käsitleda terminit õigustloov akt laialt, sääraselt, et see hõlmab ka halduse individuaal- aktid. Vastavalt enamuse seisukohale tähendab õigustloov akt õiguse üldakti.*71 Selle seisukoha üle võib põhjendatult vaielda. Tundub, et ühtset õigustloova akti mõistet ei ole olemas.*72 Termini õigustloov akt algne tähendus hõlmas nii õiguse universaalakti kui ka õiguse individuaalakti.*73 Ka põhiseaduse § 139 lõike 1 tõlgendamisel on peetud säärast laia tõlgendust võimalikuks.*74 Põhiseaduse Assambleel üritati õiguskantslerile anda puhtalt objektiivne funktsioon kartuses, et õiguskantsleri institutsioon võiks muidu kujuneda prokuratuuriks.*75 Praegu võib kergendatult tõdeda, et see kartus ei realiseerunud. Õiguskants- ler on kujunenud demokraatlikuks ja õigusriiklikuks institutsiooniks, tema menetluse väljund on konst-
§ 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas abstraktne või konkreetne, pigem on kraadi küsimus konkreetsem, abstraktsem kasutades võrdlusastmeid.
§ 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas abstraktne või konkreetne, pigem on kraadi küsimus konkreetsem, abstraktsem kasutades võrdlusastmeid. VÄLJA REBITUD KUSKILT EI TEA KUST: PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE:
§ 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas abstraktne või konkreetne, pigem on kraadi küsimus konkreetsem, abstraktsem kasutades võrdlusastmeid.
§ 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm – õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? ● ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu – ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas abstraktne või konkreetne, pigem on kraadi küsimus – konkreetsem, abstraktsem kasutades võrdlusastmeid. 59
annaabi.ee 
