septembril kui varasem Portugali naftat-tootev kunagine koloonia paraneb 27-aastasest kodusõjast, mis lõppes 2002. Järgnev on Angola kodusõja ajalugu - 1975 Viimased Portugali väed tõmbuvad tagasi, jättes Luandat valitsema Nõukogude Liidu ja Kuuba poolt toetatud marksistliku rahvaliikumise Angola Vabastamise eest (MPLA) 1976 - MPLA põrkab kokku rivaalitseva FNLA-ga (Rahvuslik Angola Vabastusarmee) ning lööb tagasi Lõuna-Aafrika poolt toetatud UNITA (Angola Täieliku Vabanemise Rahvuslik Ühenduse. 1979 MPLA juht Agostinho Neto sureb, tema asemele tuleb Nõukogude Liidus väljaõppe saanud Jose Eduardo dos Santos. 1987 Lõuna-Aafrika väed sisenevad Kagu-Angolasse, et tõkestada MPLA ja Kuuba rünnakud Jonas Savimbi UNITA vastu. Järgmisel aastal tõmbuvad nad tagasi. 1989 - Dos Santos ja Savimbi lepivad kokku relvarahus, aga see kukub 2 kuu pärast läbi 1991 - Dos Santos, Savimbi kirjutavad Lissabonis alla rahulepingu.
1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini. Oma vee kokkuhoiuga saame ära hoida suuri katastroofe.
Angola Üldandmed • Angola paikneb Aafrika edelaosas Atlandi ookeani kaldal. • Pindala: 1 246 700 km² • Rahvaarv – 18 056 000 (2012) • Suuremad rahvusrühmad on umbundud (37%), kimbundud (25%) ja kikongod (13%). • Väiksemad rühmad on ovambod, hererod, lundad, bušmanid ja pügmeed. Rahvastiku tihedus: 14,5 in/km² Pealinn ja suurim linn - Luanda Elanikke: 4 500 000 (2004) Virtus Unita Fortior • 28% – Rooma Katolik • 15% - protestandid • 47% - põlisusk • Keel: portugali Poliitika • Iseseisevus: 11. november 1975 • Riigikord: presidentaalne vabariik • President: José Eduardo dos Santos Kliima Keskmine temperatuur rannikul: • talvel 16 °C • suvel 21°C Kaks hooaega: • kuiv aastaaeg (maist oktoobrini) • palav, vihmane aastaaeg (novembrist aprillini) Majandus
KORDAMISKÜSIMUSED VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. 1998. aastal võitlesid Angoolia valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Keune jõel ja Gore tammi haldamise pärast. !!2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. *hammaste pesu topsiga,keeran kraani kinni *tilkuvad kraanid parandada, anduritega kraanid *vihmavee kogumine kastmiseks *kasutada enda pesemiseks dussi *täis pesumasin,mitte kasutada mitut loputust !!3. Nimetage selfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. *nafta-Pärsia laht, Lõuna-hiina meri, Gruinea laht,Brasiilia idarannik
Soviet weaponry in Namibia and Angola. A severe setback was suffered in 1987 the costs of fighting beyond its borders at a following a major South African offensive time of economic recession supporting of Angola's UNITA rebels, and attempting to. undermine SWAPO, adding to the growing government appreciation of International Clear decline of the Soviet Union in the late1980s, culminating in its collapse with Eastern European uprisings and the Political Factors destruction of the Berlin Wall
jõudnud Namiibia, Botswana ja Sambia vaheline vaidlus veevarude kontrollimise üle Sambesi / Chobe jõel. Vee puudumisest tulenevaid konflikte on esinenud muuhulgas Angoolas, Somaalias, Makedoonias, Hiinas, Pakistanis ja Indias. · Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. · 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. · Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini. Veevarude kontrollimise eest ei võidelda alati relvadega. Raha abil on lihtne vett ja selle kasutamise õigusi osta. Näiteks Boliivias on El Alto linna elanikud meelt avaldanud vee- ja
vaheline vaidlus veevarude kontrollimise üle Sambesi/Chobe jõel. Vee puudumisest tulenevaid konflikte on esinenud muuhulgas Angoolas, Somaalias, Makedoonias, Hiinas, Pakistanis ja Indias. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini. Veevarude kontrollimise eest ei võidelda alati relvadega. Raha abil on lihtne vett ja selle kasutamise õigusi osta. Näiteks Boliivias on El Alto linna elanikud meelt avaldanud vee- ja
ehk “teise” abil. Sõja põhjused on ühiskonna valitseva eliidi (etnilise, poliitilise, sõjalise) poolt loodud, “konflikti diskursus” monopoliseeritakse eliidi poolt – läbi meedia, kõrghariduse, religiooni ja popkultuuri. Sõjamajanduse teooria järgi pakub sõda elatist ning rikastumise võimalust. Külma sõja lõpuga muutusid varem omavahel sõdinud grupeeringud nö isemajandavateks – nt Angola, kus võitlesid 1990. aastatel edasi UNITA ja MPLA. Aastal 2000 oli Aafrikas 14 miljonit maapagulast, 2006. a juba 18-20 miljonit. Sõjad pingestavad ka riigi majandust ning kannatab põllumajandustoodang – toiduainete prduktsioon väheneb kuni 45%. Lisanduvab maamiinid, reostus, metsade hävitamine jms. Lisanduvad sotsiaalsed kahjud: sõjas osalenute toimetulek, paranemine jms. Kasutatakse ka lapssõdureid, neid on praegu u 300 000 maailma 30 riigis, Aafrikas 120 000
annaabi.ee 
