Õhus on äikest. Kusagil roovis lipendab kollane kardin kui leek. Nõgistel okstelt raputab hoovis kahvatud õied kreek. Taevas lööb tumedaks. Lubjased mehed maalivad müürile hiiglasuurt K-d. Lavades laiad rabarberilehed vajuvad vastu maad. Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin. Kivistel kelpadel suitsevad veed. Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin valgetes rahetriipudes teed. Hämarus. Välk. Mitte ainsatki hinge. Katused. Agulid. Vinetav põld. Vihmases linnas teeb uniseid ringe tundide tume tõld. Luuletus räägib äikesetormilisest ilmast ja sellest milline näeb välja tänav ning mis õues sel ajal toimub. Äikesetorm on luuletuses sünge, pole näha ühtegi inimest. Värsi „Möödub vist aastaid. Ma vahin ja vahin“ tähendab, et aeg tundub väga aeglaselt mööduvat, mis väljendab ka igatsust. Sellist igatsust, et ei saa õue minna, sest äikesetorm on. Seda saab võrrelda ka praeguse olukorraga, kus ei saa viiruse tõttu väljas käia
Marie Underi luuletuse ,,Hommik" analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid
Marie Underi luuletuse „Hommik“ analüüs Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse
sõnu, mida tänapäeva noored ei kasuta, nagu hingsetet, sulatet, aid, aeva ja imme. “Hommik” Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust: Üksikud nired blondjuuste kahust Voolavad kollase viinana Üle mu oime pärlvalge kausi. Taas olen rõõsk, olen soe ja intiim! Liuglevad sängist mu hingsetet jalad, Mis nagu sulatet kuuhõbest valat; Niristab üle mind riiete piim. Ööläbi päike on pidanud pausi Kuldset liiva nüüd kelmikalt pillub vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute, Süda mul mitmeks pudeneb, killub: Aid on täis rohet ja tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik - sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, Millel on paisul sinine puri. Autori sõnum on see, et iga hommik on nagu uue etapi algus. On antud võimalus edasi elada, teha midagi, mis eile tegemata jäi
Rootsi rannikuni läänes jääb umbes 250 km ning Soome rannikuni põhja pool 120 km. Kaugus lähimate pealinnadeni on: Tallinn 120 km, Helsingi 180 km, Stockholm 240 km ja Riia 270 km. Puhkus Hiiumaal Saarele pääsemiseks on mitu võimalust - lihtsaim neist on praami või lennukiga, eksootilisem ja närvekõditavam viis on talvel mööda jääteed sõita. Hiiumaast maagilisemat paika leida on keeruline. Mõnule pikkadel liivarandadel, külasta uniseid külakesi või avasta sisemaa sügavaid metsasid. Hiidlased on rahumeelsed ja sallivad. Nad elavad looduslähedast elu ning räägivad oma keelt - Hiiu murre ei ole isegi mandrieestlastele lihtsasti arusaadav. Hiidlaste visiitkaardiks on aga nende huumorimeel - neile meeldib eneste üle naerda ning nad armastavad igat sorti anekdoote, saarlastega seotuid eriti. Hiiumaa arsti juurde tormas sisse daam, kes juba uksel teatas, et on Tallinnast. "Ja muud midagi pole viga?" küsis arst.
keda taevaisanda töökas käsi loonud. Puude väänlevaimate okste vahelt paistis alusmetsale väheseimat valgust, mis ei ulatunud vanimate kirsipuude juuri soojendama see siin, minu selja taga, mäletab veel. Orgude jalameil, klaasja mere rahnurohkeimal kaldail kõrgus kuningriik. Ka aasta jooksul oli võimatu kokku lugeda kõiki neid veetlevaid marmorsildu üle looklevate jõgede, rukkipäis kahisevaid põlde, laiuvaid kesk uniseid metsalagendikke, igihaljaid aatriume parke, ääristatud munakiviteedega. Punakildseist katustest ja tornidest moodustus iga öö kordumatu siluett, sest kõik oli pidevas ehituses ja õitsenguis. Langevad tähed õnnistasid põhjasuunda, lõunarahu valvas meri, idast pakkusid tuge orud, lääneski neid jätkus, kuid seal oli ka metsa, läbitungimatut, hämarat, ent kodust metsa... Ma armastasin seda kohta, neid vaikivaid, mõistmatuid puid, vikerkaarevärveis
Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt Hommik Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikeseid uniseid ruute kutsub mind sala kui kutsutaks pruuti. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile ta suri! Hommik- sild roosidest punt mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. M arie Under Nooruse aeg
ja püüda ikkagi mingit modou lapsega kontakti saada. Lapsele tuleb anda tagasidet ka! (et nad on tublid, kiituse ära teeninud). Mõistlik pidada sellega piiri (sest muidu võib eri ül teha sama tehnikaga ja ei pruugi see siis õige olla, tunnustada tuleks just pIngutust! Lapsed väsivad kiiresti, seega ei saa pikalt pikalt last uurida. Alati tuleb arvestada lapse vanusega. Tund aega on tav liiga pikk juba. *aeg ei tohiks näljaseid, uniseid ja väsinud lapsi. Hommikupoolne aeg on enamasti optimaalseim aeg. *koht (kus uuritakse) tuttavas kontekstis on last parem uurida, siis keskkond teda niipalju eraldi ei hirmuta. Valida see aeg, kus oleksid lapsega üksidna, et ei oleks teiste laste lärmi ja palju segavaid asju. Ebavajalikud asjad peaks silma alt ära panema. Mööbel võiks olla lapse kasvule sobiv. *meetod suurem osakaal on vaatlusel ehk lapse tegevuse jälgimisel, palju infot saab nõnda.
annaabi.ee 
