3.Genoomi ebastabiilsus Genoomi ebastabiilsuse (instability) sündroomid 19 Harvad päriliku haigused, mille puhul on suurenenud somaatilisete mutatsioonide ning kromosoomide ümberkorralduste ja murdumiste sagedus.Viivad eelsoodumuseni vähi tekkeks.Suures osas tingitud mutatsioonidest DNA reparatsioonigeenides. 4.Uniparentaalne diploidia ja disoomia, vermimine Tsütoloogiliselt ,,normaalne" kuid patoloogiline karüotüüp ·Uniparentaalse diploidia puhul on kõik kromosoomid pärit ühelt vanemalt (harvad juhud, kui isalt - koriokartsinoom, emalt ovariaalne teratoom) ·Uniparentaalse disoomia puhul pärib indiviid spetsiifilise kromosoomi mõlemad homoloogid samalt vanemalt 5.Klassikalised kromosoomide värvimistehnikad G-bändid: kromosoome töödeldakse trüpsiiniga ja värvitakse Giemsa värviga. Tumedalt värvuvad vöödid on tuntud G-bändidena. R-bändid: p6himõtteliselt vastupidine G bändingule. Kromosoomid
Mosaiiksuse puhul muutus geneetilises materjalis, kimääride puhul kahest sügoodist pärit rakkude vahetus või fusioon. 3. Genoomi ebastabiilsus Harvad pärilikud haigused mille puhul on suurenenud somaatiliste mutatsioonide ning kromosoomide ümberkorralduste, murdumiste sagedus. Viivad eelsoodumuseni vähi tekkeks. Suures osas tingitud reparatsioonigeenide defektidest. Bloom syndrome, ataxia telangiectasia, fanconi anemia 4. Uniparentaalne diploidia ja disoomia, vermimine Uniparentaalse diploidia puhul on karüotüüp arvuliselt "normaalne". Sellest hoolimata on normaalne areng häiritud, kuna kõik kromosoomid on pärit samalt vanemalt patoloogiline seisund. Isalt koorioni kartsinoom (platsenta ülivohamine), emalt ovariaalne teratoom (loote rakumass areneb, mõned koed on ülispetsialiseerunud näiteks hambad vormitus rakumassis). Androgeneetilise (ehk isapoolse) geenikomplekti puhul loode põhimõtteliselt puudub ja aborteerub
. 1.1.5. Liikide eristamine on paljudel juhtudel küllalt raske; eri tead- lased võivad samas rühmas (näit. perekonnas) eristada ühe, mõne või palju liike. Anekdootliku (nominalistlikku seisukohta väljendava) aforismi koha- selt on liik see, mida hea süstemaatik liigiks peab. Eriti zooloogide seas varem laialt levinud bioloogilise liigikontseptsiooni kohaselt ei saa lii- kideks pidada isetolmlevaid taimi, homotallistlikke (ristumiseta paljune- vaid) seeni jt. arvukaid ühevanemalise (uniparentaalse) pärilikkusega orga- nisme - kuigi neil on siiani liike eristatud. Ristumisbarjäär on sageli ainult osaline, tuntakse ka perekondadevahelisi hübriide. Seentel esineb nn. A-B-C -süsteemi: näit. võivad ühel mandril esinevad taksonid A ja B olla omavahel mitteristuvad, kuid on seda teisel mandril esineva väga ligi- dase taksoniga B. Seentel esineb ka nn. intersteriilseid gruppe: sama liigi (?) eri populatsioonid erinevad omavahel ainult mitteristumise poolest;
elujõulisi järglasi suudavad üles kasvatada üksnes kaks vanemat üheskoos. Järglaste hülgamise korral on hülgajal sugupoolel vähe šansse leida uut sigimispartnerit uniparentaalne hoole (ühe vanema hoole) kujuneb välja tingimustes, kus elujõulise järglase üles kasvatamiseks piisab ka ühe vanema hoolest. Järglaste hülgamise korral on hülgajal sugupoolel suhteliselt lihtne leida uut partnerit. Hooldajaks tavaliselt emane, kuid mitte alati – Uniparentaalse hoole puhul on loomariigis hooldavaks sugupooleks enamasti emane ja hülgajaks enamasti isane (nt kvaliteetne tedrekukk viljastab mitu emast, kuid ei hoolda). Samas esineb ka vastupidiseid näiteid, eriti kalade puhul (nt emane ogalik võib kudeda mitme isase pessa, kuid ei hoolda). Isase bioloogilise edukuse määrab eelkõige tema partnerite arv, emase oma aga eelkõige järglaste kvaliteet – Seemnerakkude ehk spermide tootmine on isasele suhteliselt odav
annaabi.ee 
