sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). 8. Lepingute liigitamine. *) Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud - ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud - mõlemad pooled võtavad endale kohustusi. Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud - kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda. *) Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel *ühekordsed lepingud - lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav;
Võlaõigusseaduse kohaselt tuleb mõistlikkuse põhimõttest tuletada näiteks kohustuste sisu, määrata lahtised tingimused lepingus, täita oma kohustused, hinnata üllatusliku tüüptingimuse muutumist lepingu osaks, määrata kindlaks täitmiseks vajalik aeg jms 7. Lepingute liigituse peamine alus võlaõigusseaduses. Lepingute liigitus 1. Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud mõlemad pooled võtavad endale kohustusi. Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda. 2. Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel ühekordsed lepingud lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav;
väliselementi: Eristatakse 3 liiki väliselementi: 1. õigussuhtes osaleb välismaa kodanik või juriidiline isik 2. õigussuhte objekt (näiteks päritav vara) asub välismaal 3. õigussuhte aluseks olev juriidiline fakt leidis aset välismaal (näiteks, tehingu sõlmimine välismaal, isiku surm välismaal jms.). Kollisiooninormide liigitamine: 1. multilateraalsed- võib kohaldada mis tahes riigi õigust, kui pide seda lubab 2. unilateraalsed- kohaldatavaks õiguseks on selle riigi õigus, kust norm tuleneb. LEX REI SITAE- tähendab, et vara suhtes kohaldatakse selle riigi õigust, kus asi asub ehk asja asukohamaa õigust. 2) Vahetegemine materiaalõiguse ja menetlusnormide vahel: *REÕ normid nimetatakse väga sagedasti ka kollisiooni – ehk konfliktnormideks ja rahvusvahelist eraõigust ise kollisiooniõiguseks ehk konflikt- õiguseks *REÕ normid on materiaalõiguse normid.
Üksikute lepinguliikide kohta võib sätteid leida ka kohalike omavalitsuste otsustes ja korraldustes. Nt üüripiirmäärad. Kohtuotsus ei ole lepinguõiguse allikaks. Olemasolev õiguspraktika omab sellest hoolimata suurt tähtsust samalaadsete suhete käsitlemisel. Tähtsaim rahvusvaheline allikas on 11.04.1980. Viini konventsioon. Lepingute liigitus 1. Lepingute liigitus lepingust tulenevate kohustuste arvu alusel ühekülgsed (unilateraalsed) lepingud ainult üks pool võtab omale kohustuse teise poole ees mingi teo tegemiseks; kahekülgsed (bilateraalsed) lepingud mõlemad pooled võtavad endale kohustusi. Vastastikused (sünallagmaatilised) lepingud kahekülgsed lepingud, milles iga pool võtab endale kohustuse ainult sellepärast, et teine pool lubab tasuda. 2. Lepingute liigitus ajalise ulatuse alusel ühekordsed lepingud lepingust tulenev kohustus on koheselt täidetav;
annaabi.ee 
