TALLINNA ÜLIKOOL 2008 TERJE AULIK Kutsepedagoogika Käed Küüned, küüntehaigused, nahk hooldus! KÜÜNEEHITUS Küüneplaat - (unguis) Küünevall - (vallum unguis) Küüne tald (lunula) Kutiikul (küünenahk) Küünejuur (radix unguis) Küünealumik (lectulus unguis) Küünesäng Küüne vabaserv Küünevagu (perionychium) Küünetriibud (striae) Faalanks ehk sõrmelüli Sõrmeots Nahaalune rasv KÜÜNTE PROBLEEMID KÜÜNTE SEENHAIGUSTEST TÄPSEMALT, MIKS JA KUIDAS TEKIB SEENHAIGUS? KUIDAS SELLEST HOIDUDA, JA MIDA TEHA, KUI SEE JUBA ON! Küünte seenhaigus Dermatophytia pedum; Onychomycosis (lad.k) Mycosis of the foot, athlete's foot (ingl.k) Seletus Teatud liiki seente (dermatofüütide)
grupp 45-e SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................4 1 KÜÜNE ARENGUHÄIRED JA VÄRVIMUUTUSED................................................5 1.1 LEUKONÜHHIA EHK VALGEKÜÜSLUS.............................................................................5 1.2 ONÜHHOLÜÜS EHK KÜÜNTE IRDUMINE.........................................................................5 1.3 DYSTROPHIA UNGUIS MEDIANA CANALIFORMIS............................................................. 6 1.4 ONYCHOSCHIZIA EHK KÜÜNTE KETENDUS KIHTIDE KAUPA............................................6 1.5 LASTE KÜÜNEDÜSTROOFIA............................................................................................7 1.6 SISSEKASVANUD KÜÜNED..............................................................................................7 2 NAHAHAIGUSTEGA SEOTUD KÜÜNEMUUTUSED...........................
Histoloogia võimalikud küsimused 1. Küüne ehitus Küüs (unguis) on sarvplaat, mis paikneb küüneloožil (lectulum unguis). Viimane koosneb epiteelist ja dermisest. Küüneplaadi külgmised servad paiknevad küünelooži külgedel moodustunud küünevagudes (sulcus lectuli unguis). Küüneplaadi tagumises osas on küünevagu pikk ja sinna jääb küünemaatriks (matrix unguis), mis on küüne kasvupiirkonnaks. Küünematriks koosneb samuti epiteelist ja dermisest. Küüs on külgedelt ja tagant piiratud naha poolt moodustatud küünevalliga (vallum unguis). Küünevalli epidermise sarvkiht, mis laskub küüneplaadile, kannab piirdenaha (eponychium) nimetust. Sõrmeotsal küüneplaadi eesmise vaba serva all on epidermise sarvkiht tihenenud (hyponychium). 2. Granulotsüüdid (jaotus, ehitus, funktsioon, % leukotsüütide üldhulgast)
2. Päriskarvad 3. Terminaalkarvad Millistes kehapiirkondades karvkate puudub? ● Peopesad, jalatallad, huulepuna, sugutilukk, eesnaha sisepind, rinnanibud, väikesed häbememokad. Mis on terminaalkarvastik? ● Suguküpsuse saabudes tekivad karvad kaenlaaukudes, rinnal, kõhu, häbemekingul, jäsemetel, istmikul. Ka habeme- ja vurrukarvad. Juuksekarv (karvad PILI) kasvab kuus keskmiselt 1cm ja eluiga on 2-4a. Aine, mis annab küünele UNGUIS tugevuse on KERATIIN. Küüs kasvab kuus u 4mm. NAHA FÜSIOLOOGIA Mis on nahk? ● Elus kude, mille välimise kihi rakud pidevalt uuenevad. ● Nahk ja NS on arenguliselt ühesuguse tekkega - EKTOTERMIST, välimisest lootekestast, seega on nahas palju närvilõpmeid (retseptoreid). ● Keskmise suurusega täiskasvanu naha pindala on üle 2 rm, kaal ligi 5kg. ● Kõige paksem jalataldadel, kõige õhem silmalaugudel, huultel, suguelunditel.
annaabi.ee 
