Samal öösel, mil rong väljus, umbes 20 minutit enne ühte öösel ärkab Poirit kõva müra peale ülesse. Talle tundub, et see tuleb tema kõrvalkupeest. Poirot piilub oma kupee uksest välja, läheb koridori ja koputab kõrvalkupee uksele ja küsib kas kõik on korras. Mees kupees vastab, et jah, on küll. Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat.
Samal öösel, mil rong väljus, umbes 20 minutit enne ühte öösel ärkab Poirit kõva müra peale ülesse. Talle tundub, et see tuleb tema kõrvalkupeest. Poirot piilub oma kupee uksest välja, läheb koridori ja koputab kõrvalkupee uksele ja küsib kas kõik on korras. Mees kupees vastab, et jah, on küll. Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat.
Samal öösel, mil rong väljus, umbes 20 minutit enne ühte öösel ärkab Poirit kõva müra peale ülesse. Talle tundub, et see tuleb tema kõrvalkupeest. Poirot piilub oma kupee uksest välja, läheb koridori ja koputab kõrvalkupee uksele ja küsib kas kõik on korras. Mees kupees vastab, et jah, on küll. Poirot otsustab sellepeale naasta oma voodisse, kuid teda häirib mõte, et rong on seisma jäänud ja tema suu kuivab. Kui ta lebab unetult enda voodis, kuuleb ta väga ärevalt kella tiristavat Mrs. Hubbardit, kes lähemalt uurimisel tunnistab, et ta arvab, et keegi on tema kupees käinud. Siis saab Poirot teada ka seda, miks rong seisab on lumetorm. Poirot üritab seejärel uuesti magama jääda, kuid just kui ta tunneb ennast uinuvat kuuleb ta ebamäärast heli oma kupee uksel. Kui Poirot seekord vahekäiku vaatab on see täiesti surmvaikne ja ta näeb vaid naise varju vahekäigus edasi liikuvat.
Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid
Justus ei taha, et 30 päeva nii kiiresti lähex, sest aega on veel 20 päeva. Ta on Isebelli armunud ja mõtleb, mida oma naise ja tütrega teha. Ptk.7 Justus ja Isebel on rannas, tülitsevad. Justus otsustab Isebelli enda juurde koju viia. Isebellile meeldib seal, tunneb end nagu kodus, Astridi pildi kohta ütleb, et kardab teda. Veedavad öö koos, siis ajab Justus ta minema, sest kardab ,et naabrid näevad midagi. Hommikul räägib naabriga, kes olevat ööd ja päevad unetult akna peal kõõlunud ja ehk neid näinud, too vihjas oma jutuga Isebellile kahtlaselt. Justus kartis ,et jäi vahele. Ptk.8 Justus näeb halba unenägu, talle meenutab see üht lugu, mille nad kooli ajal professorile korraldasid. Prof. hakkas meeldima üks noor tüdruk oma klassist, mees ise oli 50, plika 21. Kutsus ta salajasele kohtumisele, plika ise ei olnud huvitatud, aga ta sõbranna korraldas asja nii ,et terve klass seda pulli pealt näeksid
korda tuleb visata täringut maksimaalse punktiarvu saamiseks ja kuidas jagada panused, kui mäng jääb lõpuni mängimata, suunasid Pascali tegelema tõenäosusteooria alustega. "Traktaadis aritmeetilisest kolmnurgast" Pascali kolmnurk uuris ta binoomkordajate omadusi, kasutades matemaatika ajaloos esmakordselt matemaatilist induktsiooni. Pascal kirjutas veel mitu tööd lähedastel teemadel, kuid pühendumine religioonile katkestas selle. Ühel hambavalu tõttu unetult veedetud 1658. aasta ööl olevat Pascal lahendanud hulga kõverjooneliste pindalade ning ruumaladega seotud ülesandeid. Väidetavasti ei kavatsenud ta tulemusi kirja panna, kuid hertsog de Roannez ja teised kloostriasukad suutsid ta ümber veenda. Pascal kutsus Euroopa parimaid matemaatikuid Amos Dettonville'i pseudonüümi all võistlema teatavate tsükloidi puudutavate ülesannete lahendamises. Jansenistid olid kindlad Pascali võidus,
Anne valetab ''Sest et sa, mu vilunud luiskaja, ei olegi üldse rase. Sa valetasid mulle...valetasid!'' hüüab ta valuliselt. ''Mu jumal, kui teatraalne!Valetasin... Sa olid minu kahe nurisünnituse pärast nii pettunud!Ma tahtsin sulle luua illusiooni, et sind õnnelikuks teha.'' ''Ilus õnn küll!Seebimull, mis lõhkes!'' ''Sa oled põrunud.Täielikult põrunud!'' ''Henry, ära riku mängu ära! Miks me peame ainult norutama ja unetult oma voodisd siia-sinna vähkrema?'' 13 ''Anne, kas sina ka ei saa magada?'' ''Niikaua, kui see hispaanlanna ja tema värdjas elus on, ei leia ma eales rahu.'' ''Na on mõlemad raskelt haiged. Arstidele on see mõistatus. Justnagu paneks keegi mõlemale iga päev pisut mürki toidu sisse.'' ''Jah, see oleks parim, kui see nii oleks!'' hüüatab Anne kergendatult. ''Ja kui see nõnda on, mu armas, siis oled ehk viimaks sina selle taga ?''
Kreeklased ei pääse siit kuhugi põgenema. Homme koidikul ületame selle tõkke," jätkab ta valli suunas viibates, ,,ja paneme nende laevad põlema. Kui neil ei ole enam millegagi põgeneda, kaotavad nad igasuguse tahtmise võidelda! Mitte keegi ei julge siis enam kunagi sõjaga Trooja vastu tulla. Püstitame telgid, süütame suured lõkked! Nendest läidame tõrvikud, millega me homme pistame tule otsa vaenlase laevastikule!" IX laul Kreeklaste leeris möödub öö rahutult ja unetult. Valliharjal kõndivad tunnimehed silmitsevad tummalt troojalaste süüdatud lõkkeid; sealt poolt kostab võidulaulu. Kreeka juhid on kogunenud Agamemnoni telki nõu pidama. Mitte kordagi üheksa sõja-aasta jooksul pole kreeklased nii armetu kaotuse osaliseks saanud. ,,Ma ei uskunud, et troojalastel on veel nii palju võitlusindu," lausub Agamemnon rusutult. ,,Tõepoolest ei uskunud. Küllap see on taevane märk. Zeus annab teada, et me Troojat iialgi vallutada ei suuda."
Ta hulkunud terve öö ja pühapäeva metsas ümber, kuni viimaks nälg teda siia ajanud. Seni olid mõlemad ühe vaiba alla pugenud. Maanus surus ennast krutti tõmmates vastu Jaanuse rinda ja juba pool-uinudes sosistas: «Tee minuga . . . mis tahad . . . ma . . . ma olen hirmus . . . väs . . .» 74 Sellega sohises viimne jõud poisi rinnast, ta silmad vajusid kinni ja sügav hingetõmbamine tunnistas, et Maanus oli langenud une kaissu. Jaanus aeles veel kaua unetult selili, käed ristis pea all. Ootamatu vahejuhtumine oli ta mõtteid pisut lahutanud,,kuid iseäralik kurb tundmus, nagu suure õnnetuse etteaimamine, rõhus ta rinda. Viimaks, pisut enne päevatõusu, vajus ta sügavasse, surmasarnasesse unne. XI Teisel hommikul ärkas Jaanus hilja. Maanus magas veel. Kui Jaanus ennast riidesse pani, tõusis õues vali sõnelemine. Ta tõttas õue. Seal seisis salk mehi, ühel pool vana Tambet oma sulastega, teisel pool lossikubjas kahe mõisasulasega
annaabi.ee 
