materjal jääb kokkuvõttes paremini meelde, kui seda õppida mitte korraga vaid osade kaupa. Põhjus, miks niisugune vaheaegadega õppimine on efektiivsem, peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. On uuritud ka une võimalikku osa mälujälgede ühisel konsolideerumisel. Õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. Kui kiire perioodi alguses uni katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamises tähtsat rolli mängiv hippokampus aktiveerub kiire une perioodil, justkui korrataks varasemaid õppimisepisoode. Tähtsad tegurid meeldejätmiseks on känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt
unenägijad. See tundub tõestavat, et ergas meel on meenutamise seisukohalt väga tähtis, ükskõik kas magame või oleme ärkvel. Tänapäeval võib väga täpselt öelda, millal üks või teine unenäotüüp algab. 30aastat tagasi märkas dr. Nathaniel Kleitman Chicagost, et magavad inimesed liigutavad aeg-ajalt silmamunasid, millega kaasneb suletud silmalaugude võbelemine. Kui magajad ärkasid sellel uneperioodil, mida iseloomustavad kiired silmaliigutused (REM), selgus alati et nad olid näinud unenägusid. On üldtuntud tõik, et silmade harmoonilise koosliikumise ajal "vaatame" unenäos "ringi": need, kes äratati REMi unenägudest eriti ägedate ja jõuliste silmaliigutuste ajal, kinnitasid sageli, et nad olevat näinud hobuste võiduajamist või midagi sellesarnast. Et kiired silmaliigutused esinevad ka pimedana sündinuil, kes
(Veldi & Paavle, 2012) 2.2. REM uni Kiirete silmaliigutustega une ehk unenägude une periood REM uni ehk aktiivne uni on täiesti eriline. Sellel une perioodil on aju aktiivsus sarnane ärkvelolekuga või esimese staadiumi unega, REM uni moodustab täiskasvanud inimesel kuni 20% uneajast ja esineb ülekaalukalt hommikupoole ööd. Unenägude une ajal hakkavad silmad suletud laugude all kiiresti liikuma. Sellest tuleneb ka ingliskeelne nimi rapid eye movement ehk REM-uni. Sellel uneperioodil on lihastoonus madal nagu ka sügava une ajal. (Veldi & Paavle, 2012) Peatükis selgus, et uneperioodid jagunevad kaheks REM ja NREM uneks, mis jagunevad veel omakorda viieks erinevaks faasiks, neist kõige tähtsam on NREM perioodil esinev sügav uni, mille ajal organism kasvab ja taastub. REM uneperiood on aga täiesti eriline, see on sarnane esimese staadiumi unega, kuid samal ajal on lihastoonus väga madal, nagu ka sügava une ajal. 9 3
Eriti praktiline ja tulemusrikas on selline pausidega õppimine ja vaheaegadega kordamine keeleõppes. Põhjus, miks niisugune vaheaegadega õppimine on efektiivsem, peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. On uuritud ka une võimalikku osa mälujälgede ühisel kinnistumisel ehk konsolideerumisel. Mitmetes uuringutes leiti, et õppimise tulemus on otseseoses nn kiire une hulgaga kogu uneperioodil. (Kiireks uneks nimetatakse sellist une faasi, millega kaasnevad kiired silmaliigutused, aju kõrgenenud elekriline aktiivsus ja unenäod. Selliseid perioode on öise une jooksul tavaliselt 4-5, kokku moodustab kiire uni tavaliselt 20-25% kogu uneajast.) Kui kiire une perioodi alguses uni alati katkestati, oli konsolideerumisprotsess oluliselt halvem. Leiti ka, et uue informatsiooni omandamiseks tähtsat rolli mängiv ajuosa hippokampus aktiveerub
annaabi.ee 
