Vana-aasta ööl tundub minategelasele tema igapäevane maailma üksluine ja kohati mõttetu. Surnud Mehe majas aga paelub ja huvitab teda ümbritsev salapärane keskkond. Jutustaja ja ka minu jaoks kõik sündmused algasid, arenesid ja lõppesid nii rahuliku tempoga, tekkis tunne nagu aeg ei omaks selles kummalises majas tähtsust. Umbes tunni aja jooksul toimuvad selles hoones nii pulmad kui ka matused ning palju muudki. Kohati kummaline aja kulgemine tekitab taas mõtterännaku või unelemise tundmuse. Romaani lõpuks saab aga minategelane aru, et ka tema igapäevane maailm on huvitav , täis põnevaid ja maagilisi juhtumeid nagu salapärases majaski. Võib arvata, et kummalisest hoonest väljudes on peategelane tavapärasele maailmale rohkem avatum ja vabam ning ta naaseb oma harjumuspärase elu juurde. Iga päev juhtub inimeste elus midagi müstilist või kummalist, mida ei pruugigi tähele panna. ,,Hingede öö" minategelane hakkas ka maailma teistsuguse pilguga
Kokku esitas 4 teost, millest viimane oli ehk kõige keerukam ja tehnilisem. Tempo oli palal samuti väga kiire. Teiseks esinejaks oli Aleksandr Arusoo, kes esitas nagu Lauragi 4 lugu. Tema juures häiriski mind kõige enam see, et ta vaatas igakord enne jalaklahve vajutades oma jalgu. Sams oli hea vaadata tema alustamist. Kummardus, sättis noodid paika ning istus pukile maha. Ootas seal ligikaudu 30 sekundit ja seejärel hakkas mängima. Temokust oli lugudel piisavalt ning ei tekkinud unelemise tunnet. Samas meenub mulle orelimänguga alati kirik, samuti ka selles saalis, mis tõttu liiga tempokad lood tundusid võõrad minu jaoks. Kolmandaks esinejaks oli Denis Kasparovits, kes jättis mängijana kõige sümpaatsema mulje, kui välja arvata nende õpetaja Andres Uibo. Kui teistel esinejatel käisid abiks õpilased, siis temale tuli appi Uibo ise. Kasparovits, kes sai III preemia D. Buxtehude interpretatsioonikonkursi ning esines ka Tallinna rahvusvahelisel orelifestivalil (TROF),
Elu juhtub neile. Nad vaid loodavad/unistavad rikkaks ja õnnelikuks saada nagu muinasjutus. Kas siis võita võimsalt lotoga, leida peidetud varandus, teha äris supertehing või muul üsna ebatõenäolisel viisil. Lotoga võib isegi võita, kuid lotofirmade kogemused näitavad, et isegi suurvõit ei too õnne, kui ta juhtub tulema planeerimata, kaootilisse ellu. Vale on juba eelduski, et rahaküllus kõik probleemid lahendab. Sellised unistused ei täitu. Avatud silmadega unelemise asemele peab astuma realistlik lähenemine: olukorra hindamine, eesmärkide püstitamine, abinõude planeerimine eesmärkide saavutamiseks ja sihikindel teostus. Nii tõstame oma elu kvaliteeti, ja nõnda on võimalik jõuda isegi selliste unistuste täitumiseni, mis algul täiesti kättesaamatutena tundusid. Oluline on mõista põhimõttelist mudelit: · Hinnata olukorda probleemses eluvaldkonnas; · sõnastada probleem võimalikult täpselt;
välja midagi täiesti uut. Loova kujutlusvõime tulemus võib materialiseeruda leiutises või uues äriidees jne. Loova fantaasiata ei valmiks ükski kunstiteos ega ei tehtaks teaduslikke avastusi. 2. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Unelemine kujutab endast tegevust, millega tegelikkuses puuduv asendatakse väljamõeldisega, just nagu oleks see mängult juba olemas (N. Gogol ,,Surnud hinged'' unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3
fantaasia visualiseerib ja mõtleb välja midagi täiesti uut. Loova kujutlusvõime tulemus võib materialiseeruda leiutises või uues äriidees jne. Loova fantaasiata ei valmiks ükski kunstiteos ega ei tehtaks teaduslikke avastusi. 2. Unistamine, päevauned, unelemine; unistuste loov ja irratsionaalne olemus. Unelemine- kujutab endast tegevust, millega tegelikkuses puuduv asendatakse väljamõeldisega, just nagu oleks see mängult juba olemas (N. Gogol ,,Surnud hinged'' unelemise tarbeks lasi endale ehitada erilise aiamaja). Psühhoanalüütikud näevad unistamises erilist kaitsemehhanismi, millega indiviid pageb heidutavast reaalsusest. Päevauned- ehk ärkvel või pooleldi suigatades tekkivad kujutluspildid ilmuvad aga enamasti ettekavatsematult. Need võivad anda tunnistust ühest küljest tugevast motivatsioonist mingi loominguline ülesanne lahendada, samas võib olla ka üleväsimus. 3
annaabi.ee 
