Konfliktivaba. Tema tuleviku valikute pärast pole tarvidust muretseda. Ta tunneb end väga kindlalt igasugustes elusituatsioonides. See laps jääb alati austama ema arvamust, kuid ei muuda seda prevaleerivaks. PEAAEGU EMA: Armastab oma last ning võtab teda sellisena, nagu too on. Kuid sellise ema käitumine on süsteemitu ja kaootiline. Ta laseb lapse arengul isevooluteed minna ujub mööda voolu ise ning laseb lapselgi areneda otsekui Mowglil. Ema võib last jumaldada, laulda talle unelaule, kanda teda kätel, midagi temalt nõudmata. Selline ema käitumine tuleb lapsele kasuks vaid pisikese esimesel eluaastal. Võimaldatud vabadus, elementaarne hoolitsus ning toitmine kujundavad huvitava, kuid probleemse isiksuse. Ema viga seisneb selles, et ta ootab passiivselt oma lapselt initsiatiivi ilmutamist. Ning kui see sünnib, siis ei mõista ta selle motiive. Emal käib lihtsalt üle jõu organiseerida lapse jaoks süsteemset õpetust ning korralikku hooldamist.
valuvaigistina ja aitab imikutel paremini süüa. Samuti mõjub see soodsalt südamele ja hingamisele. Kuus Alberta Ülikooli teadlaste analüüsitud uuringut käsitlesid beebidele muusika mängimist valu põhjustavate protseduuride, näiteks ümberlõikamise ajal. Üks uuring keskendus muusika ja söömise suhetele ning kaks tööd uurisid muusika mõju füsioloogiale ja käitumisele. Enamik uuringutes hõlmatud haiglaid mängis beebidele unelaule, millele oli vahel lisatud muid helisid, näiteks südamelööke ja hääli, mida laps emaüsas kuulda võib. Üks haigla mängis imikutele naislaulja esitatud unelaulu, mida saatis harf, teised haiglad eelistasid aga klassikalist muusikat, näiteks Mozarti teoseid. «Leidsime esialgseid tõendeid selle kohta, et muusika võib avaldada soodat mõju füsioloogilistele näitajatele ning käitumisele ja vähendada valulike meditsiiniliste
vabal ajal rahvaviise nii Eestis kui mujal. Peale lõpetamist läks Tartusse, tegutses õpetaja ja orelimängijana. 1921 peale tulekahju, suundus Tallinnasse. 1943 saab temast Tallinna konservatooriumi kompositsiooni-proffessor. Loomingu põhiosa umbes 400 koorilaulu ja 400 soololaulu. Tema laulud ei ole lihtsad. Varasem looming on impressionistlik ja ekspressionistlik. Lisaks on viiteid modernismile. Otsis erinevaid kõlavärve. Näited: klaveripala ,,Skizze", ,,Must lind", ,,Laula mulle unelaule", ,,Vana aasta öösel", ,,Mazurka", ,,Poeme symphonique". Esimene koorilauludekogu 1908, vastukaja negatiivne. 1914 ilmus ,,14 laulu kooridele" rahvuslikum ja võeti omaks. 20- 30.rahvuslikkus domineerib tema loomingus. Paremik koori- ja soololauludes valmib siis. ,,Seitse sammaldunud sängi", ,,Jaan läheb jaanitulele", ,,Vihmakõnõ, vellekõnõ", ,,Läksin kõrtsi aega viitma". Heino Eller 1940 kutsutakse tööle Tallinnasse konservatooriumisse kompositsiooniproffessoriks. Tema
Hüpitamislaul- „Sõit sõit sõtsele, üle oja onule... Valuvõtu laul- Liisusalmid- Näpunimetused- Õpetuslaulud- Naljalaulud- Mõistatuslaulud- Lapse ea igale astmele on oma erilise ilmega laulud. K.E. Sööt Lastelaulud Illustreerinud Jaan Jensen Valik vanemat lasteluulet lindudest, loomadest, puudest ja lisaks ka vahvaid unelaule jpm. 4 TANTSI, TANTSI, TAMMEKENE Tantsi, tantsi, tammekene, upi, uibuoksakene! Upi, upi! Upi ema põlve peale, põlve pealta põrandale- põrand ihkab uibuoksa, tahab tammeladvakesta,
annaabi.ee 
