lühiajaliste katkestustega, unestruktuur märkimisväärsete kõrvalekalletega ning ei taga piisavat taastumist. Enamasti kirjeldavad inimesed und kui pindmist ja halba ning esineb väljamagamatuse tunne. Une üldine kestus muutusteta, ei ole kaebusi uinumisraskuste, öiste ülesärkamiste ja liigvarajase ärkamise üle ei ole. Hüpersomnia ehk liigunisus Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus). Kui seisund ei vasta ühegi muu psüühikahäire kriteeriumile (kuigi üksikud sümptomid/tunnused on sageli olemas), siis
esinevaks tervisehäireks (1). Insomnia on sagedane sümptom depressioonide korral: depressiivsetel on insomniat 2 korda sagedamini kui mittedepressiivsetel (1). 5 Hüpersomnia Hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärekvelolekuajal ning pikenenud uneperiood (1). Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral) (1). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on orgaaniline ajukahjustus ja psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressiooniepisood, korduv depressioon ja kohanemishäire (ülemäärase stressi tõttu suureneb kompensatoorselt unevajadus) (1). Parasomniad Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused:
Viimane põhjustab reflektoorse sissehingamise, mis inimese unest äratab. Selline tsükkel 400-600 korda öö jooksul = päevane unisus. Perioodiline jäsemete liigutamise häire Uneaegsed tahtmatud jalgade (v käte) liigutused NREM unes. Jalgade pidev liigutamine segab und. Seos ADHD-ga? Dopamiinergilised ravimid on efektiivsed. Narkolepsia Üleliigne päevane unisus koos vastupandamatute unehoogudega (ootamatult algavad REM une hood); algus 15-25 a vahel. Katapleksia (lihastoonuse äkiline kadu) nt tugevate emotsioonide puhul. Hüpnagoogsed hallutsinatsioonid. Uneparalüüs ( REMst ärkamisel). Unetsükel algab REMiga. Kaasuvad : fragmenteeritud ööuni, halvenenud kontsetratsioon ja mälu, hägune nägemine Levimus: Euroopas 0,02-0,05% populatsioonist, sagedasem meestel, 10% patsientidest kõik sümptomid nelikust. Koosesineb ka teiste unehäiretega.
kvaliteedis; (b) unehäired ilmnevad vähemalt kolm korda nädalas vähemalt 1 kuu jooksul; (c) isik on unepuudusest häiritud ning ülemääraselt mures unetuse päevaste ja öiste tagajärgede pärast; (d) une ebarahuldav kvantiteet ja/või kvaliteet kas põhjustab märgatava distressi või häirib isiku sotsiaalset ja professionaalset tegevust. Hüpersomnia Hüpersomnia on ülemäärase päevase unisusega ja unehoogudega või pikenenud virgumisperioodiga seisund (ei tule arvesse ebapiisava une korral). Sagedasemad hüpersomnia põhjused on: orgaaniline ajukahjustus psüühikahäired nagu bipolaarse meeleoluhäire depressioonifaas; depressioon ja kohanemishäire; Kindlaks diagnoosiks on vajalikud järgmised tingimused: (a) patsiendil on ülemäärane päevane unisus või unehood, mis ei ole tingitud ebapiisavast öisest unest, või tunduvalt pikenenud virgumisperiood; (b) unehäire