Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
Perikard- südame paun Perelümf- kuulmevedelik(sisekõrvas labirintide vahel) Peridont-hambaümbrus STERNUM-rinnak COSTAE-roided CLAVICULA-rangluu RADIUS-kodarluu TIBIA-sääreluu PELVIS-puusaluu ULNA- küünarluu Poslednee zadanie Pelvis-vaagen Artivulatio-liiges Gaster-magu I esjo 4toto bilo neznaju Tugikoe(na pervoj stranice budet vrode 3 zadanie i nado bilo tri napisat,mozes vsjo napisat,a mozes tolko 3 ljubie) : veri, lümf, luud, kõhrkoe, rasvkude ja sidekude Unefaas-pindmise Valk-aminohapped Süsivesikud-glükoos Lepiidid-rasvhapped,glütserool Vitamiinid-mineraalained Elektriimpuls- eritus algab paremas kojas kus asub siinussõl sealt läheb erutus atrioventricularsõlmisse läheb erutus hisikimpuse, kus edasi läheb südame lihasesse. Peaajunärv-12 Hormoon obsjanit 4to eto Glandotroopsed- reg.teiste näärmete tööd Gandotropsed-reg. sugunäärmete tööd Esmauriinis ei sisalda glükoosi Plod dvigaetsja na 18-20 Zasisaet li ajukoor ot mehan
32. Millal asenduvad tavaliselt -lained -lainetega? Siis, kui inimene teeb örkvelolles silmad lahti (alfa-lained vaid suletud silmadega), vaimse pingutuse ajal. Alfalained 8-13 Hz Beetalained 13-30 Hz 33. Millised lained esinevad EEG-s une ajal? Teetalained 4-6 Hz (lastel ja magavatel täiskasvanutel) Deltalained 0,4-4 Hz (täiskasvanutel varastes unefaasides, imikutel ka ärkvelolekus) 34. Mida tähendab REM-uni? REM uni ehk kiirete silmaliigutuste uni on üks unefaas, milles enamasti nähakse und. 6
Siin on uni kõige sügavam; seda näitavad EEG sügavad laiad lained. Öö esimeses unetsüklis jääme sellesse faasi küllaltki pikaks ajaks. Seejärel pöördume tagasi 1.faasi, millega kaasnevad selles ja järgnevas unetsüklis kiired silmaliigutused ja sageli erksad uenäod. Normaalse ööune jooksul veedame esmalt palju aega neljandas unefaasis, mis on meile ilmselt väga tähtis: mida roidunumad kehaliselt ja vaimselt oleme, seda eam niisugust und vajame. Harilikult kestab 4. unefaas esimesel perioodil 30-90 minutit. Seejärel aga, libisedes tagasi 2. faasi, algab eriskummaline faas, millest mõne tuntud nime tasaseim sositamine meid äratab, sellal kui küllaltki valju plahvatuse puhul suigume rahulikult edasi. Nüüd aga saabub meie unegraafiku kõige huvitavam osa: naaseme küll 1. unefaasi, kuid see erineb esimesest samalaadsest. Kui kohe pärast uinumist kaasnesid selle
Magades elab imik mitmeid kordi läbi ärkvel olles kogetud asju.See mehhanism aitab lapsel mäletada mängimiseks ja õppimiseks vajalikke oskusi.Beebidel on ainult kaks unefaasi: aktiivne uni ning sügav uni.Laste magamisharjumused erinevad kõvasti mõned magavad juba sündimisest alates vaikselt kogu öö,teisel läheb aega vähemalt aasta,et harjuda regulaarse unereziimiga.Sagedane ärkamine öö jooksul on tingitud sellest,et suurem osa nende magamisest on kerge,aktiivne unefaas. Iga laps magab isemoodi. Esimese 3 kuu jooksul ei maksa oodata pikemat und kui 2-3 tundi järjest.Mõnel lapsel ei ole algusel mingit vahet päeva ja öö vahel.Ööpäevane unerütm kujuneb sageli välja alles 4-5 kuuselt.Kui aeg on magama minna,hoolitsege,et kõik lapse umber oleks rahulik,lülitage televiisor ja radio,paluge suremaid lapsi vaiksemalt olla,kuugutamine ja äiutamine oa endiselt suurepäraseks abiks,unelaul rahustab beebit alati,süles rahuneb laps kiiresti ja jab magama.
Järgmisena asenduvad toonilised krambid klooniliste krampidega. Klooniline faas: Suust tuleb nähtavale kas palju või natuke vahtu. Vaht tekib keele tugeva liikumise tagajärjel. Tihti hammustab patsient keelde. Kuigi vaatepilt võib välja näha ehmatav, paranevad haavad kiirelt. Tahtmatu roojamine, urineerimine. Enamasti lõpeb generaliseerunud krambihoog ühe-kahe minutiga. Patsiendil algab nö väsimusstaadium. Hingamine taastub, esineb krambijärgne unefaas. Kuna patsient kukub, võivad grand mal krambihooga kaasneda vigastused. Ka asjade ümberkukkumine või patsiendi kuskilt allakukkumine võivad tekitada lisavigastusi. Väga jõuline ja äkiline lihaste kokkutõmbumine võib vigastada luid ja liigeseid. Ette võib tulla isegi selgroovigastusi, näiteks diski murdumist, kompressioonifraktuuri, õlaliigese luksatsiooni jmt. 319 Kiirabibrigaadi tegevus grand mal krambihoo korral
annaabi.ee 
