Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus. Une ajal pole subjekt ümbritsevast keskkonnast teadlik. Une uurimisel ei lasta näiteks subjektil laskuda REM unne, vaid äratatakse iga kord, kui tekivad REM une ilmingud ja jälgitakse, mida REM une puudus subjektiga teeb. Uuritakse ka aju ja lihaste aktiivsust une ajal. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. 11. Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM uni, kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Nimetatakse REM-uneks sest silmamunad liiguvad kiiresti (REM Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine) Iseloomulikud tunnused: Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused (silmad hakkavad tõmblema) Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis on seotud õppimisega
Mis teda iseloomustab? Uni on psühhofüsioloogiline seisund mille aluseks on ajukoorele ja mõnedele selle alustele struktuuridele levinud üdine pidurdus. Une ajal ei teadvusta subjekt ümbritseva keskkonna ärritajaid, on sellest „ära lõigatud“. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse unehäireid. (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) REM uni on kiire või paradoksaalne uni. Üks une 5 astmest. Kõige aktiivsem uneosa. Algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule seda suremaks muutub REM une osatähtsus. REM-und iseloomustavad kiired järsud silmaliigutused, mis on jälgitavad isegi suletud laugude tagant. REM-une ajal suureneb aju
Väheneb ka lihaste jõud ja kontraktsioonivõime. Sujuv kükkasendist ülestõusmine, mis on raskenenud eelkõige vanadel naistel, on seotud lihasjõu vähenemisega ja osalt ka liigeste degeneratiivsete muutustega. Erksus Vanuritel on tüüpiliseks erksuse põhjustajaks ebastabiilsus. Hommikul erk vanur väsib õhtuks ja võib kukkuda. Erksusest sõltub võime kontrollida oma tasakaalu ja kõnnakut. Vanuri puhul on tavaline uneapnea. Päeval võib selle tõttu olla erksus vähene. Ei ole veel selgitatud mil määral uneapnea korreleerub kukkumisega. Vaarumine Vanurite tasakaalu on registreeritud ataksiameetriga, mis mõõdab püstiasendis keha vankumist elektriliselt ja mehaaniliselt. Vaarumine on normaalne ilming, mis vananedes lisandub eelkõige naistel. Ette-taha õõtsumine on tavaliselt suurem, kui külgsuunaline. Kiired värahtused pärinevad jalalabadest, aeglased, vähemalt osaliselt sisekõrva asendiretseptoritest
Une ajal kustutatakse mälust valed ja mittevajalikud mälujäljed, säilitades aju infotöötlusmahtu. Une ajal toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke ning taastatakse närvirakkude energiaressursse. Und uuritakse erinevate katsete abil, nt lastakse katseisikutel magada, kuid äratatakse kohe pärast kiire une ilmingute saabumist, et uurida kiire une olulisust. Samuti uuritakse katseisikute abil unehäireid (unetus, narkolepsia, uneapnea, uneskõndimine, õudusunenäod) ja hüpnoosi mõju. · Mis on REM uni? Mis teda iseloomustab? REM-uni ehk kiire või paradoksaalne uni on üks viiest une astmest, olles ühtlasi ka kõige aktiivsem. See algab uinumise järel, umbes pärast tunniajalist und, ning kordub keskmiselt 90 minuti tagant 5-6 korda öö vältel 5-20 minutiliste perioodidena. Mida lähemale hommikule, seda suuremaks muutub REM-une osatähtsus. REM-und (rapid eye movements)
annaabi.ee 
