Nõrgestatud puude hulgas esineb sageli tuuleheidet ja neid asustavad erinevad kahjurputukad. Juuremädanikku põhjustavad mändidel ka külmaseened (Armillaria spp.). Nakatunud puude tüvel ja juurtel esineb rohke vaigujooks, juured mädanevad ning seetõttu puu juurdekasv pidurdub ja võra hõreneb. Haigusest nõrgestatud puid ründavad omakorda mitmesugused kahjurputukad, põhjustades puu kuivamist. Juuremädanikku põhjustab ka põleseen (Rhizina undulata), mis kahjustab põlendikele istutatud noori puid ja kuivadel luidetel kasvavaid männikuid. Okaspuu-võrsevähki põhjustab seen Gremmeniella abietina. Selle haiguse tagajärjel kuivavad võrsed koos pungadega. Nakatunud noored puud üldjuhul hukkuvad, vanadel puudel tekivad võrsehaavandid. Seenhaigustest esinevad sageli veel männi-koorepõletik (põhjustajaks seen Endocronartium pini), mis hävitab puu niint tavaliselt tüve ülaosas, tekitades tüvele aastatega laieneva tugeva
vanemates kuusikutes, eriti ohustatud on aga alla 10-aastased männinoorendikud happelistel liivmuldadel, kus kahjustatud puud kuivavad juuremädaniku tõttu kiiresti. Külmaseened kahjustavad ka lehtpuid, samuti esineb neid lamapuudel ja metsamaterjalil. Mõjuvat tõrjet ei tunta. Levimist piiratakse haigestunud puude väljajuurimisega. Kui valgustus- ja puhastusraietega hoitakse okaspuunoorendikud lahedas liituses ja kasvujõulises seisundis, siis nakkusoht väheneb. Põleseen (Rhizina undulata) põhjustab märkimisväärseid kahjustusi põlendikele istutatud männikultuurides. Võrreldes teiste juuremädaniku tekitajatega, on põleseene eoste idanemiseks vajalik suhteliselt kõrge temperatuur (+38 +45º C). Sellega ongi seletatav tema levik põlendikel, kuid ohtlikku kiirelt arenevat, mändide jaoks hukutavat juuremädanikku võib põleseen põhjustada kohati ka kuivades luitemännikutes. Haavataelik (Phellinus tremulae) on üks agressiivsemaid ja laiema levikuga seeneliike meie
Lehti kasutatakse tihti lilleseadetes. Hea meetaim, andes mett kuni 44 kg hektari õitsvate taimede kohta. Indiaanlased on taime kasutanud maovaevuste, verejooksude, silmahaiguste jm. tervisehädade korral. Abi on taimedest saadud ka kollapalaviku vastu. Sordid: 'Apollo'; 'Atropurpurea'; 'Compacta'; 'Donewell'; 'Orange Flame';'Moseri'; 'Smaragd'; 'Green Ripple'; 'Hastings Elegant'; 'Maqu'; 'Mirena';'Undulata'; 'Versicolor'; 24. Perekond kask ja arukask Perekond kask (Betula L.). Betula on vana ladinakeelne nimetus kaskedele Pliniusel. Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised, tuultolmlejad, kestendava koorega (tohuga) puud ja põõsad. Pikkvõrsetele kinnituvad lehed vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, urbadena, isasurvad arenevad sügisel 2-3 kaupa võrsete tipus, enamasti üksikult paiknevad emasurvad moodustuvad lühivõrsetel
Need tunnused eristavadki selgelt külmaseent juurepessu kahjustustest. Külmaseened kahjustavad puistuid erinevates vanustes, kuid ohtlikem on see happelistel liivmuldadel kasvavatele noortele männikutele. Külmaseened kahjustavad ka lehtpuid. Tõrje on väga komplitseeritud ja veidi aitab külmaseene leviku tõkestamisele kaasa puuliikide vaheldus ja mitte väga tihedate okaspuukultuuride rajamine. Põleseen (Rhizina undulata) võib põhjustada märkimisväärseid kahjustusi põlendikele istutatud männikultuurides. Põleseenel on eoste idanemiseks vajalik võrdlemisi kõrge temperatuur (kuni 45 kraadi). Sellega on ka seletatav selle seeneliigi levik põlendikel, kuid mändidele ohtlikku juuremädanikku võib põleseen põhjustada ka kuivades luitemännikutes. Kõik puutüvedel esinevad torikulised (Polyporaceae) põhjustavad tüvemädanikku. Enamik liikidest esineb tugevasti nõrgestatud,
annaabi.ee 
