"Argimütoloogia sõnastik" (1993) "Vastne argimütoloogia" (1996) "Sirise, sirise, sirbike" (2003) "Theatrum mundi" (2004) TÕLKED: "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (G. A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999) LAVASTUSED: Juhan Liiv/Paul-Eerik Rummo «Suits pööriööluhtadelt» (luuleõhtu, koos Ela Undiga) «Hamleti laulud» (kompositsioon 60ndate aastate eesti luulest) 1978 Aleksei Tolstoi/Mati Unt «Rästiku pihtimus» 1979 Pierre Jean de Béranger «Löö laulu, vastas jumal, löö laulu, väike mees» 1980 Oskar Luts «Kapsapea ja Kalevi kojutulek» 1983 Daniel Keyes «Lilled Algernonile» 1983 Mati Unt «Vaimude tund Jannseni tänaval» 1984 August Strindberg «Preili Julie» 1987 Jean Genet «Toatüdrukud» 1988 Slawomir Mrozek «Tango» 1989 S. I
saa ümber lükata meie käsutuses olevaid absoluutselt tõestatud fakte. ... Üldmulje on selline, et Päts, Laidoner ja kogu vana valitsuse juhtiv klikk püüavad säilitada juhtiva positsiooni ja kujutada asja nii, et Eestis pole Eesti valitsus milleski süüdi ja on Nõukogude Liidu suure Euroopa-poliitika ohver ning et selline on väikeriikide kibe saatus, kes on "erakorralise perioodi" tõttu sunnitud raskusi taluma. Samuti kohtus ta 19. ja 20. juunil Tallinna välja kutsutud Maksim Undiga, kellele tehti ettepanek hakata uues valitsuses siseministriks ja anti käsk organiseerida üle Eesti rahvakogunemised nõudega valitsus välja vahetada. Kohapealsetest NSV Liidu esindajatest võttis riigipöörde juhtimisest ja selles osalejate instrueerimisest osa NSV Liidu saatkonna kaubandusnõunik ja hilisem saadik Eestis Vladimir Botškarjov. Õhtul andis sõjavägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoner kõrgemate Nõukogude Liidu sõjaväejuhtide auks Ohvitseride Keskkogu kasiinos
tõstab ta lood kõrgemale õõnsast konstrueeritud kunstproosast, mida on kirjutatud enne ja pärast teda ja mida kirjutatakse edasi." Maimu Berg, 1987 *** ,,Luts on lugemiseks, mitte teoretiseerimiseks; Luts ei saa kunagi olla liiga moes või moest; Lutsu iseloomustab tema eriliselt hell suhe oma ainega; Lutsul puudub tänaseni vääriline käsitlus." Asta Põldmäe, 1987 *** 19 ,,Sellest võimest [...] olen tihti rääkinud seoses Mati Undiga, teda Oskar Lutsu, teise absoluutse kirjanikuga sarnastades. [...] Võimest kirjutava käe endaga vahetult kujutleda ja mõtelda, lausa tajuda ja tunda." Madis Kõiv, 2001 *** 8.4. SUITSETAMAS "Tõmba veel, tõmba veel! Ega keegi ei tea: isa magab. Ema aidas ja ... tubakas on hää." - "Ei tea, juba tõmbasin... süda nagu paha ja pea käib ringi. Ei, ei, ma enam ei taha." "Mis sa räägid - süda paha! Vaata, loll, kuidas mina
mälupöörised, Ülo Mattheuse ambitsioonikas hämarus, Vindi vormimängud ja psühholoogilised võbelused. Kõige enam aga kindlasti Mati Unt, kelle romaanid ,,Öös on asju" ja ,,Doonori meelespea" andsid kümnendi alguses ettekujutuse, kui pööraseks võiks vabamäng sajandi lõpul kujuneda. Undi romaanid ilmusid 1990. aastal ja siin võikski olla hetk, kus nihe proosas hakkab endast raamatutena rohkem märku andma. Samal ajal ilmus Jaan Unduski ,,Kuum", mis Undiga veenvalt haakub ja Undist ka veenvalt erineb. Jätkub realistlik proosa. Kirjanduses jääb eriti kõlama subjektiveeritud vaatepunkt, mille kaudu on ju ikka võimalik kirjeldada nii inimese kujunemislugu kui ka selles peegelduvat ühiskonda. Mats Traadi romaanisarja ei saa juba mahu tõttu märkamata jätta, aga sarja maht pole retseptsiooni mahuga kuidagi proportsioonis ja ilmselt on sellel siis ka põhjusi
Kivastik jt). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil. Mängud dokumentaalsusega (eriti sajandi esimesel kümnendil). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine. Autorid: Jaan Undusk ( märgiline novell-romaan sel perioodil ,,Kuum" (1990). Seostub Undiga (proosa lahtimängimise moment). Intertekstuaalselt ja keeruliselt läbikirjutatud romaan. Olulised ka näidendid: 1999 Goodbye, Vienna (Gertrud); 2003 Quevedo; 2008 Boulgakoff. Jüri Ehlvest kuulus kirjanik 1990ndatel, ilma, et tal oleks ühtegi raamatut (novellid Vikerkaares). Paralleelselt ilmusid: romaan ,,Ikka veel Bagdadis" ja Novellikogu ,,Krutsiaania" (1996). Tajub klassikalist novellistruktuuri ning kuidas jutustada
Jutustamistehnika - peategelase lugu tuleb sisemonoloogina, mis on moodne võte, aga see on realismisõbralikult lahendatud. "Võlg" on esimene suurem tekst, kus hakkab pihta paljuhäälne Unt. Seda põhisüzee arenduse kõrval ei pane tähele. Tekst kuhu tungivad teised hääled sisse. Hääled juhivad tegevust. Peategelane võrdleb end filmikangelastega, kõik on nagu filmis. Noore Undi legend elab edasi, 66 saab valmis telefilm, millele Unt kirjutab stsenaariumi. Noore Undiga tekivad muutused. Üleminekutekst "Elu võimalikkusest kosmoses" 1967. Sissejuhatus uude järku, sellepärast, et see vaatepunktide vaheldumine toimub tekstis viisil, mida tollases eesti kirjanduses polnud. 3 põhilist vaatepunkti, mille vahel põrgatatakse juttu. Lahenduses rohkem konstrueerimist, aga väga huvitaval viisil. Jooned, mis lubavad kahelda, mis annavad kahtlemise, kas tegemist on realistliku tekstiga
annaabi.ee 
