24. Go-Back-N ARQ. Kinnituste tüübid. Kinnituste tüübid: ACK vastuvõtu kinnitamine. NACK kadumaläinud paketti numbri teatamine. Kumulatiivne n-da paketi vastuvõtu kinnitus tähendab, et ka kõik eelmised on vastuvõetud. Selektiivne järjekorda arvestamata kinnitamine. 25. Sidevõrgu ummistumise vältimine. RED-meetod. Sidevõrgu ummistumise vältimiseks on olemas kaks võimalust: otsene võrk teatab ummistumisest kaudne võrgu abita RED-meetod vastuvõtja poolt kasutatav ummitusohu avastamis meetod. Vastuvõtja ei oota puhvri üle täitumist, vaid kõrvaldab üleliigseid pakette, mis põhjustab akna lühenemise saatjas. 26. Ülekoormusele lähedase olukorra avastamine info saatja poolt (3 meetodit). 1. Meetod: edastuskiirust reguleerib info saatja. Siin kontrollitakse iga kahe RTT järel, kas viimane RTT on suurem kui seni täheldatud väikseima ja suurima RTT
komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesinikke (HC), mida järelpõletatakse katalüsaatoris. Tulemuseks on tahmafiltrisse sisenevate heitgaaside kõrgem temperatuur,
Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja heitgaasidesse jääb palju põlemata süsivesinikke (HC), mida järelpõletatakse katalüsaatoris. Tulemuseks on tahmafiltrisse sisenevate heitgaaside kõrgem temperatuur, mis põletabki ära filtrisse kogunenud tahma
omandatud (põletikulised moodustised ja kasvajad) - tuumor – tihke, raskesti liigutatav, valutu -tsüst – pehme, kergesti liigutatav, supureerumisel väga valulik Türeoglossaalne tsüst sagedasim kaasasündinud kaela mass, seotud keeleluuga, kilpnäärme laskumisel tekkiv arenguhäire, RAVI kirurgiline eemaldamine koos keeleluu tsentraalse osaga. Rasunäärmete tsüstid arenevad rasunäärmetest selle juha ummistumisest. Süljenäärmete tsüstid – tsüstjas moodustis suupõhjas, võib ulatuda läbi suupõhja lihaste kaelale. Dermoidtsüstid – arenevad epiteeli vale paiknemise tõttu, sisaldavad rasunäärmeid, teisi näärmeid, juukseid, hambaalgmeid. Lümfangioom – lümfisüsteemi arenguhäire, pea ja kaela piirkond, valutu tsüstjas moodustis, ravi – kirurgiline, jälgimine. Hemangioomid – jälgimine, kortikosteroidid, laserravi. Väliskuulmekäigu puudumisel (atreesia) esinevad probleemid ja
temperatuuri ja mehaaniliste (tahkete) lisandite olemasolu tõttu kütuses. Režiimi korrigeerimiseks tuleb kontrollida kütuse temperatuuri ning vajadusel seda vähendada, ja lülitada ümber kütuse etteandmine läbi paarisfiltri teise sektsiooni. Kütusefiltri seisukorra üle otsustatakse rõhkude vahe järgi enne ja pärast filtrit. Normaalne rõhulang on tavaliselt 0,05… 0,1 MPa. Rõhkude vahe üle 0,1 MPa on signaaliks filtri ummistumisest, rõhulangu puudumine aga filtrielemendi purunemisest. XI – 2 – 3 Katla perioodilist läbipuhumist tuleb teha vastavalt katla ekspluatatsiooni juhendile, reeglina mitte harvemini, kui kord ööpäevas. Enne läbipuhumist tuleb kontrollida veetasemenäidikute ja toitepumpade korrasolekut. Alumine läbipuhumine tehakse tavaliselt enne korralist ülemist läbipuhumist. Enne läbipuhumise algust tuleb katla veetase viia ekspluatatsioonijuhendiga ettekirjutatud näiduni
omadused halvenenud. Seetõttu võib konstruktsioonide kandevõimekaotus juhtuda juba ka väiksema koormuse või lumepaksuse korral. Lisaks tavapärasele lumekoormusele tuleb veel 106 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I arvestada koormusega, mis võib tekkida kõrgemalt katuselt madalamale libisevalt või kukkuvalt lumelt, veeäravoolu ummistumisest tingitud koormusega, jääkoormusega jne. Seetõttu tuleb katuselt liigse lume mahaajamisse suhtuda äärmiselt tõsiselt. Maja omanikul või kasutajal on soovitatav küsida konstruktsioonide kandevõime kohta nõu maja projekteerijalt või mõnelt teiselt pädevalt ehitusinsenerilt. Kandekonstruktsioonide välja- vahetamise või rekonstrueerimise korral tuleb teha ehitusprojekt. Katuslae soojus- ja niiskusrežiim
annaabi.ee 
